[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
? ← balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
● liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

edel : edela : edelat 'lõuna ja lääne vaheline ilmakaar' esi
● liivi jedāl 'lõuna'
vadja etelä 'edel'
soome etelä 'lõuna'
isuri eteelä 'lõuna'

ida : ida : ida 'põhjast 90° päripäeva asuv ilmakaar' idanema

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
● liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kagu : kagu : kagu 'lõuna ja ida vaheline ilmakaar'
● soome kaakko, van srmt kako, mrd kakko 'kagu'
isuri kakkoi 'kagu'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kakerdama. Mitmesugustes linnunimetustes esinenud tüvi võib olla hakanud märkima ilmakaart rändlindude liikumissuuna alusel.

kirre : kirde : kirret 'põhja ja ida vaheline ilmakaar, nordost'
Tundmatu päritoluga tüvi.

loe : loode : loet 'põhja ja lääne vaheline ilmakaar'
● liivi lūod 'loe'
vadja loo, looto, looõ 'loe'
soome luode 'loe'
isuri loo(v)e 'loe'
karjala luuveh 'lääs; edel'
lüüdi luodeh 'lääs'
vepsa lode(h) 'loe; lääs'
Võib olla läänemeresoome tuletis. Ilmakaart tähistava sõna esialgne tähendus on võinud olla 'päikese loojumise ilmakaar' ja see võiks olla tuletatud langemist, loojumist, heitmist jms tähistavast tegusõnast, mille kohta teateid ei ole, kuid sama tüvi võib olla sõnas looma või näiteks soome sõnas luo 'juurde'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas looded. Tõusev, üleujutusi põhjustav meri on läänemeresoomlaste asustusalast edelas või läänes ja sellest on saadud ilmakaarte tähendused. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd luodes (vējš) 'loodetuul'. Vt ka looja.

lõuna : lõuna : lõunat 'ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval; keskpäev; päeva peamine, hrl keskpäevane söögikord'
● liivi lȭnag 'kagu', lȭnagist 'lõunasöök'
vadja lõunad 'lõuna; keskpäev; lõunasöök; hommikusöök; õhtuoode'
soome lounas 'edel; lõunasöök'
isuri lounad, loune(d) 'lõuna (ilmakaar); lõunasöök, lõunaaeg'
Aunuse karjala lounat 'pärastlõunane tee, (õhtu)oode; liturgia, päevane jumalateenistus', lounai 'edel'
lüüdi lounaine 'edel'
vepsa longi 'lõunasöök'
udmurdi nun sõnas nunal 'päev', mrd lun sõnas lun-aǯ́e 'päeval'
komi lun 'päev, päikesevalgus'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti launags 'õhtuoode'.

lääs : lääne : läänt 'ilmakaar, kuhu loojub päike'
● liivi lēņtš 'edel'
vadja lääsi, länsi 'lääs'
soome länsi 'lääs'
isuri läns 'lääs'
On arvatud, et eesvokaalne variant ka madalat maad, kohta tähistavast tüvest laas, läänes paistab päike madalalt.

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

süva : süva : süva 'ümbruse üldisest pinnast, ümbritsevast äärepinnast tugevasti allapoole ulatuv, eesmisest pinnast v alast pikalt sisse- v tahapoole, kaugemale ulatuv'
◊ sügav
● liivi tõvā 'sügav'
vadja süvä 'sügav'
soome syvä 'sügav'
isuri süvä 'sügav'
Aunuse karjala süvä 'sügav'
lüüdi šüvä 'sügav'
vepsa süvä 'sügav'
saami davvi 'põhi (ilmakaar)'
? mari tünö 'väljas'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-mari tüvi. On arvatud, et tüüne tüve variant. On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *deupa-, mille vasted on nt gooti duips 'sügav', saksa tief 'sügav', rootsi djup 'sügav'. Tuletises sügav on tüve reeglipäratu variant. Eesti keelest on laenatud soome mrd sykävä 'sügav'. Vt ka süüvima.

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
● liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi tū '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *d^huH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut’ 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

öö : öö : ööd 'õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast'
◊ õitsil
● liivi īe 'öö'
vadja öö 'öö'
soome yö 'öö'
isuri öö 'öö'
Aunuse karjala üö 'öö'
lüüdi üö 'öö'
vepsa ö 'öö'
saami idja 'öö'
ersa ve 'öö'
mokša ve 'öö'
udmurdi uj 'öö'
komi voj 'öö; põhi (ilmakaar)'
idahandi jǝj, ǝj 'öö'
mansi jī 'öö'
ungari éj 'öö'
Soome-ugri tüvi. õitsil on vana alalütleva vorm tuletisest öine, mille esisilbi vokaal on muutunud arvatavasti rahvaetümoloogilise seostamise tõttu tüvega õis. Vt ka ööbik, ööbima ja ööp.