[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
◊ ilma, ilmuma
● liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

jumal : jumala : jumalat 'religioonis kõrgem üleloomulik olend v jõud'
● liivi jumāl 'jumal'
vadja jumala 'jumal; ikoon; pühak'
soome jumala 'jumal'
isuri jummaala 'jumal'
Aunuse karjala jumal 'jumal'
lüüdi ďumal 'jumal; ikoon'
vepsa jumal 'jumal; ikoon'
ersa jon- sõnas jondol 'välk (jumala tuli)'
mokša jon- sõnas jondǝl 'välk'
mari jumo 'jumal'
Läänemeresoome-volga tüvi. On peetud ka indoiraani laenuks, ← algindoiraani *diyumna, mille vaste on nt sanskriti dyumān 'taevalik, kirgas, särav'.