[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ihne : ihne : ihnet 'ülemäära kokkuhoidlik'
← balti *šīkšn-
leedu šikšna 'ihne, kitsi inimene'
läti sīksnis 'jändrik puu'
● soome van srmt ihnus 'ihne'
On arvatud, et soome vaste on laenatud eesti keelest.

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
◊ kiirik-
● vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

kitsas : kitsa : kitsast 'ristsuunas väikese ulatusega; ruumilt, mahutavuselt ebapiisav; väikese ulatusega, piiratud; (majanduslikult) raskevõitu, täbar'; mrd 'kitsi, ihne'
◊ kitsi
● liivi kitsāz 'kitsas, ahas'
soome kitsas 'ihne, kitsi; kokkuhoidlik; napp, kasin'; mrd 'tihke, pingul; kitsas, ahas'
isuri kitsas 'tihke, pingul; kitsas, ahas'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kidisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *geiđ-, *gīđ, mille vaste on vanaülemsaksa gīt 'ahnus, ihnsus', seda on nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult kaheldavaks peetud. Kolmandaks on arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu gidis 'ahne'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja kitsas 'kitsas'.

nälg : nälja : nälga 'tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne; söömataolemise v alatoitluse seisund; olukord, kus alatoitlus ning sellest tingitud haigused on peamised suremuse põhjused'
● liivi nǟlga 'nälg; puudus; ihne, ahne'
vadja nältšä 'nälg; näljane'
soome nälkä 'nälg; näljahäda'
isuri nälgä 'nälg; näljahäda'
Aunuse karjala ńäľgü 'nälg; puudus; näljane'
lüüdi ńälg(e͔), ńäľg 'nälg; näljahäda'
vepsa ńäľg 'nälg; näljahäda'
saami nealgi 'nälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla ka läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib vaste olla turjasaami ńie´l̀ge 'lahja, rasvatu (eriti kala kohta)'.

näss : nässi : nässi 'väike, kängu jäänud, kidur'; mrd 'ihne'
◊ nässus
● ? soome van srmt nässi 'väike, napp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jäss ja rässakas.

tige : tigeda : tigedat 'kuri, kiuslik, õel; vihane, väga pahane'
● liivi ti’g 'kuri, tige; paha, vastik, jälk; kurat'
vadja tikõa, tik̆kõa 'tige, kuri, metsik'
soome mrd tikeä 'kitsas, tihke, tihe; kitsi, ihne; märg, libisematu (talvetee); niiske, vintske, toores'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka tigu.

tüür2 : tüüri : tüüri mrd 'ihne, kalk, omakasupüüdlik, kade'
← alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
On ka arvatud, et võib olla vanem, germaani laen, ← alggermaani *deuria-, *diuriz 'kallis', mille vasted on vanaislandi dýrr 'kallis' ja saksa teuer 'kallis', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi tõurõz 'kallis' ja soome tyyris 'kallis, kulukas; uhke, tähtis'; mrd 'kitsi, ihne, kooner'. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, suur.