[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

iga2 : ea : iga 'eluaeg, vanus'
◊ igatsema, igav, igerik, iial, ikka
● liivi igā 'iga', igāb 'igav'
vadja itšä 'iga, vanus', itšävä 'igav; nukker, kurb'
soome ikä 'iga, vanus', ikävä 'igav; nukker, kurb'
isuri igä 'iga, vanus', ikkäävä 'igav, kurb; iha, soov, igatsus'
Aunuse karjala igäü 'igav; nukker, kurb'
lüüdi igä 'iga, vanus', igäu 'igav; kurb; kurbus, lein'
vepsa igä 'iga, vanus'
saami jahki 'aasta'
ersa ije 'aasta'
mari ij 'aasta'
ungari év 'aasta'
Soome-ugri tüvi. igav on läänemeresoome tuletis omadussõnaliitega -v. iial on vana alalütleva vorm, mille tüves ei ole veel toimunud muutust i > e ja i on reeglipäratult pikenenud. ikka on sisseütleva vorm, mille tähendus on muutunud.

igav : igava : igavat 'üksluine, vahelduseta' iga2

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

tönts : töntsi : töntsi 'tömp, jäme ja lühike; kohmakas, ebakindel, jõuetu; terasuseta, erksuseta, tundetu, tuim'
On arvatud, et vanemast murdekeelest registreeritud sõna tülts 'nüri, tömp' variant. Sel juhul on vasted liivi tȭl(d)za 'nüri, tömp; mõrkjas, kibekas', soome tylsä, mrd tynsä 'nüri; tuim, ükskõikne, loid; igav, tüütu, totter', isuri tültsä 'nüri; halvasti liikuv (nt hobuse kohta)', Aunuse karjala tüľčü 'nüri; loll, juhm, saamatu', lüüdi tültše͔ 'nüri' ja vepsa ťüuc, ťüľc 'nüri; loll, juhm', tegemist võib olla tuletisega samast läänemeresoome tüvest mis sõnas tülp. Teisalt on oletatud, et vaste võib olla soome mrd tönsä, tönsö 'hurtsik, onn, hütt', tönsäkkä 'tugev, paks naine; tüdrukutirts', sel juhul häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.