[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hatt2 : hatu : hattu 'narmas, narmake'
◊ atu
● ? soome hattara 'pilvesagar, pilvetomp; suhkruvatt; jalarätt'; mrd hata, hatu 'idu, idaneva seemne esimesed juured'
? Aunuse karjala hattar 'jalarätt'
? lüüdi hattar 'jalarätt'
? vepsa hatar 'jalarätt'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka hatt1.

idanema : idaneda : idanen 'idusid ajama; tärkama'
◊ eos, ida
● liivi i’ddõ 'idaneda'; idā 'kirre'
vadja itää 'idaneda'; itä 'ida'
soome itää 'idaneda'; itä 'ida'
isuri ittää 'idaneda'; idä 'ida'
Aunuse karjala idiä 'idaneda'
lüüdi iďädä 'idaneda'
vepsa idädä 'idaneda'
? handi et- 'tõusma; ilmuma; edenema'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt jukagiiri jedej- 'ilmuma'. On ka oletatud, et läänemeresoome tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵēi- 'idanema, puhkema', mille vasted on nt gooti keinan 'idanema' ja leedu žydėti 'õitsema'. eos on moodustatud tuletise idu omastavavormist eo liitega -s.

lõiv : lõivu : lõivu 'maks riigi- v kohtuorgani sooritatud tehingute eest'
← alggermaani *laiχwōn-, *laiǥwōn-
vanaislandi leiga 'üür, maarent, maks, tasu'
vanarootsi lēgha 'kokkulepitud tasu'
● vadja laivo 'oras; idu, võrse; juuksed'
soome laiho 'oras; kasvav vili'
karjala laiho 'oras; kasvav vili'
Vana kirjakeele sõna on uuesti kasutusele võetud oskuskeelendina.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
● liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

roht : rohu : rohtu mrd 'rohi'
? ← indoeuroopa *g^hróH-to-(n)-, *g^hróH-tu-
vanaislandi gróð-r, gróði 'taim, ravimtaim; (juurde)kasv'
rootsi grodd 'idu'
● vadja rohto 'heintaimed üldiselt'
soome rohto 'ravim'; mrd 'ravimtaim; umbrohi; loomasööt'
On ka arvatud, et sõna on läänemeresoome tuletis tüvest rohi.

taim : taime : taime 'kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed'
? ← balti *daig-
leedu daigas 'idu, võrse; (lava)taim, istik'
● vadja taimi '(noor) taim; lavataim'
soome taimi 'noor taim, istik'
isuri taimi 'noor taim, istik'
Aunuse karjala taimen 'noor taim, istik'
lüüdi taimen 'noor taim, istik'
vepsa taimen 'võrse, istik'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas taju.

tõug1 : tõu : tõugu 'suvivili'
? ← algiraani *towko-, *tauka- 'idu, seeme [?]'
● vadja tõuko 'suvivili'
soome touko 'kevadised põllutööd, kevadkülv; suvivili'
isuri tougo 'suvivili'
Aunuse karjala tougo 'suvivili'
lüüdi toug 'suvivili, külvatud kaer ja oder'
ersa tundo 'kevad'
mokša tunda 'kevad'
? udmurdi tud liitsõnas tudvu 'suurvesi, üleujutus', tuli̮s 'kevad'
? komi tuni̮ 'lisanduma, juurde tulema; tõusma (vee kohta)', tuli̮s 'kevad'
handi tɔw, tɔwĭ, tăwi 'kevad'
mansi tūja 'kevad'
ungari tavasz 'kevad'
Vt ka tõug2, tõugjas.

vimm1 : vimma : vimma 'kestev pahurus, vaikne ja visa viha; kühm, väike küür; haiguse idu'
● soome vimma 'viha, raev; himu, kihk; kiim'
Aunuse karjala vimmavuo 'pööraseks muutuda'
Läänemeresoome tüvi.