[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõõruma : hõõruda : hõõrun 'peale surudes, muljudes edasi-tagasi liigutusi tegema'
● liivi ȭrõ 'hõõruda, nühkida; küürida'
vadja heertaa, õõroa, õõrtaa 'hõõruda; masseerida'
soome hieroa 'hõõruda, nühkida; masseerida; segada, kloppida'; van 'määrida'
isuri heeroja 'hõõruda, nühkida; masseerida; segada, kloppida'
Aunuse karjala hieruo 'hõõruda; määrida'
lüüdi hieroda 'hõõruda; küürida'
vepsa herotada 'hõõruda; pühkida'
? udmurdi šer 'luisk'; šeri̮ni̮ 'teritama'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi.

jorisema : joriseda : jorisen 'madalat (põrisevat) heli v häält tekitama'
◊ jorrama, jõrisema, jõrrama
● liivi jo’r 'joru; laulujoru'
soome jorista 'loriseda, lora ajada; joriseda'
isuri jora 'lobasuu, laterdis'
Aunuse karjala jorostua 'pikalt ja valjusti laulda v rääkida'
lüüdi ďorotada 'laulu jorutada'
vepsa jorotada 'kraapida, hõõruda; sahiseda, krabiseda; vuliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jura, jörisema ja lora. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iåra 'loriseja, lobiseja; lorisema' ning võib-olla ka baltisaksa jorren 'lobisema, latrama' ja läti mrd jora 'lärm, lament'.

kaluma : kaluda : kalun 'nahka siledaks kaapima'
← alggermaani *klawan-
vanaislandi klá 'hõõruma, kratsima'
rootsi klå van 'sügama, kratsima'
● vadja kaluta 'närida, järada'
soome kaluta 'närida, järada'; mrd 'hõõruda; noomida, tänitada'; kalvaa 'närida, järada; hõõruda; vaevata'
Aunuse karjala kaluta 'närida, järada'
Läänemeresoome keeltes on laenatud tüves kõigepealt häälikud kohad vahetanud (niisugust vanemat tüvekuju esindab soome kalvaa), hiljem on tüvi veelgi lihtsustunud (> kalu-).

nukerdama : nukerdada : nukerdan mrd 'rusikatega, sõrmenukkidega (silmi) hõõruma; (peos, käte vahel) mudima; nokitsema, kohmerdama'
● soome mrd nukertaa, nukerrella, nukkeroita 'näppida, lahti harutada [?]; hõõruda'
karjala ńukertoa 'pusida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka nukk4.

puserdama : puserdada : puserdan 'pigistades väänama, kõvasti muljuma; pingutusega midagi tegema'
◊ puseriti
● ? liivi buzārtõ 'hõõruda'
vadja puzõrtaa '(välja) pigistada v suruda; kuivaks väänata'
soome pusertaa 'pigistada, suruda, muljuda; pressida, väänata'
isuri puserdaa 'pigistada, suruda; pressida, väänata'
Aunuse karjala puzerdua 'kuivaks väänata; pigistada, pressida'
lüüdi puzertta 'pigistada, väänata (nt vett riietest)'
vepsa puze͔rta 'kuivaks väänata; (välja) pigistada, pressida'
udmurdi pi̮źi̮rti̮ni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
komi pi̮ʒ́i̮rtni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
lõunahandi pusər- '(vastu rindu) suruma; sõtkuma (tainast); pesu pesema'
ungari facsar 'pigistama, suruma; väänama'
Häälikuliselt ajendatud soome-ugri tüvi.

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
● liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.