[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
← alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
● liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

lasn : lasna : lasna 'puulabidas'; mrd 'keelikas, puuvankri teljepakke ühendav vahepuu'
← balti *lāpstā
läti lāpsta 'labidas; kühvel'
● liivi lastā 'adra hõlm'
vadja las(s)a '(peerust) kangatihv'
soome lasta 'lapits, väike labidas, kaabits'
isuri lasteed (mitm) '(katuse)laast'
Aunuse karjala laśťe '(korvi) peerg, laast'
lüüdi lašte͔ 'laast, peerg'
vepsa last 'lõhutud halg peergude tegemiseks; peerg, laast'
saami luosti 'põhjapõdra hele küljejutt'
lasn on reeglipäratu tüvevariant, murretes on ka reeglipärane last 'ühenduspuu v -pulk'. Vt ka laast.

palistama : palistada : palistan 'riide vms serva hrl kaks korda keerates (nii, et lõigatud äär paistma ei jääks) läbi õmblema; ääristama'
← alggermaani *falþa-, *falða-
vanaislandi faldr 'volt, korts, hõlm, alumine äär'
rootsi fåll 'palistus'
saksa Falte 'volt, kurd; korts'
● liivi paļštõ, paļţštõ 'palistada'
vadja palttaa 'kokku õmmelda'
soome palle 'palistus, ääris'

parmas : parma : parmast mrd 'sületäis, hunnik'
← alggermaani *barma-
vanaislandi barmr 'põu, süli'
rootsi barm 'rind, põu'
vanaülemsaksa barm 'süli'
● vadja parma(s) 'hõlm', parmaad (mitm) 'süli, rüpp'
soome mrd parmas 'süli, rind, põu; sületäis õlgi, vihtu, puid vms'
isuri parmas 'hea, oma'
karjala parmas (hrl mitm) 'rind, põu, süli'

rüpp : rüpe : rüppe 'alakeha ja reite kujundatud nurk istumisel, süli; üsk, emaihu; seeliku, särgi v põlle ülestõstetud alaosaga kujundatud ruum millegi hoidmiseks, kandmiseks'
● liivi rip, rüp 'rüpp, süli'
vadja rüppü 'hõlm'; rüppüü 'rüppe, sülle'
soome ryppy 'korts, kurd, volt'
isuri rüppü 'süli, hõlm'
Aunuse karjala rüpisti (lihtmineviku ains 3P) 'kortsutada'; rüpistü- 'küüru v kägarasse tõmbuda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

siil2 : siilu : siilu '(pikk kitsas) lapp või riba'
● soome van srmt siulu 'hõlm, siil, ots; tükk, lapp'
On peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *sigla, algskandinaavia *siγla, mille vasted on nt rootsi segel 'puri', saksa Segel 'puri'. Selle tüve vasted on laenatud sõnades seil, seilama. Vt ka seelik.

soos : soosi : soosi 'pluusi või jaki vöökohast allapoole jääv osa'
← saksa Schoß, Schooß 'kuue hõlm, (fraki) saba'
Vt ka sees2.

üsk : üsa : üska 'süli, rüpp; emaihu'
● ? soome yskä 'köha'
Aunuse karjala üskü 'süli; sületäis'
lüüdi üsk 'süli; sületäis'
vepsa üsk 'süli; sületäis'
saami aski 'süli; rõiva hõlm (milles saab kanda midagi)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Soome vaste ei ole tähenduserinevuse tõttu kindel.