[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
◊ ärgas, ärkama
● liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

hõlp : hõlbu : hõlpu 'kerge elu, kergendus, kergus; lust, elurõõm'
← alggermaani *χelpō
vanaislandi hjalp 'abi, päästmine'
rootsi hjälp 'abi, toetus'
saksa helfen 'aitama, abistama'
● vadja helppo 'hõlbus, kerge; kergendus, hõlp'
soome helppo 'kerge, hõlbus'; van 'kergendus, abi'
isuri helppo 'kerge, hõlbus'
Aunuse karjala helpo 'kerge, hõlbus'
lüüdi helpota 'vaikida, sumbuda, rahuneda'