[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

huikama : huigata : huikan 'valju häält v heli kuuldavale tooma'
● liivi uikkõ 'hõigata, kannustada'
soome huikata 'hõigata; hüüatada'
Aunuse karjala huikata 'hüüda, hõigata'
vepsa huikutada, hüukutada 'hüüda, hõigata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades huugama, hõikama ja luikama.

hõikama : hõigata : hõikan 'eemalt midagi hüüdma; hüüdega kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.

luikama : luigata : luikan 'heledasti huikama v hüüdma'
◊ luik
● vadja luikata 'neelata; rüübata', luikko 'luik'
soome luikata 'huigata, hõigata', mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
Aunuse karjala luikkua 'nuuksuda'
karjala luikku 'hani'
lüüdi luikata 'häälitseda'
vepsa luikasteldas 'luksuda, kõõksuda; naerust lämbuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.