[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

huikama : huigata : huikan 'valju häält v heli kuuldavale tooma'
● liivi uikkõ 'hõigata, kannustada'
soome huikata 'hõigata; hüüatada'
Aunuse karjala huikata 'hüüda, hõigata'
vepsa huikutada, hüukutada 'hüüda, hõigata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades huugama, hõikama ja luikama.

hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
● liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.

jorisema : joriseda : jorisen 'madalat (põrisevat) heli v häält tekitama'
◊ jorrama, jõrisema, jõrrama
● liivi jo’r 'joru; laulujoru'
soome jorista 'loriseda, lora ajada; joriseda'
isuri jora 'lobasuu, laterdis'
Aunuse karjala jorostua 'pikalt ja valjusti laulda v rääkida'
lüüdi ďorotada 'laulu jorutada'
vepsa jorotada 'kraapida, hõõruda; sahiseda, krabiseda; vuliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jura, jörisema ja lora. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iåra 'loriseja, lobiseja; lorisema' ning võib-olla ka baltisaksa jorren 'lobisema, latrama' ja läti mrd jora 'lärm, lament'.

jorrama : jorrata : jorran 'madalat põrisevat heli v häält tegema' jorisema

kahisema : kahiseda : kahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
● vadja kahiss 'kahiseda, sahiseda; kohiseda'
soome kahista 'kahiseda, sahiseda; käratseda, riielda'
isuri kahissa 'kahiseda'
Aunuse karjala kahišta 'kahiseda; kiidelda; tülitseda, näägutada'
lüüdi kahištuda 'kähedaks muutuda'
vepsa kahaita 'kähiseda (hääle kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihama, kohama, kähisema, lahisema, nahisema, pahisema, sahisema. Vt ka kahanema, kahi1 ja kahu1.

kõla1 : kõla : kõla 'hääle, heli üldine värving; heli' kõlisema

kõss : kõssu : kõssu 'väga vähene heli v hääl'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

müha : müha : müha 'tugeva tuule, lainetuse vm pidev ühetooniline heli'
◊ mühisema
● vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades muhelema, müdisema, mügisema, müra, mühkama.

mühisema : mühiseda : mühisen 'pidevat ühetoonilist heli kuuldavale laskma; jõudsalt v hoogsalt midagi tegema' müha
● vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

pinisema : piniseda : pinisen 'kõrget ühetoonilist heli, häält tekitama'
● vadja pinisä 'piniseda; viriseda'
soome mrd pinistä 'iniseda, piriseda; kimeda häälega rääkida'
isuri pinissä 'iniseda, piriseda, sumiseda'
Aunuse karjala piništä 'peene häälega piuksuda, niutsuda'
lüüdi pińista 'iniseda, piriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades inisema, tinisema, vinisema. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pine 'virisema, töinama; mossitama' (← pinima).

räme : rämeda : rämedat '(hääle, heli kohta:) kare, kärisev, kähe, ragisev; jäme, labane, tahumatu, rohmakas'
● soome rämeä 'kare, kärisev, kähe, ragisev; plärisev, põrisev'
Aunuse karjala rämei 'kare, kärisev, kähe, ragisev; lahja (maa kohta)'
lüüdi rämištä 'pläriseda'
vepsa ŕämeita 'kliriseda, kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rämps. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul.

solisema : soliseda : solisen 'heli tekitades voolama, liikuma'
○ lõunaeesti tsolisema
● liivi tšolīņţõ 'suliseda, pladiseda; vestelda, lobiseda', šolā 'hääl, heli, müra'
vadja šolata, šolisa 'soliseda, vuliseda'
soome solista 'soliseda'
isuri šolissa, ťš́olissa 'soliseda'
Aunuse karjala šolišta 'vuliseda, soliseda; loksuda'
lüüdi šolišta 'soliseda'
vepsa šole͔ita 'soliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, silisema, kolama, sorama, solksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷa 'solistama, pladistama, voogama' ja läti mrd čollāties 'solistama, pladistama'.

toon : tooni : tooni 'heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); värving, värvivarjund; kõneleja suhtumist, meeleolu vm väljendav häälevarjund; kirjutatu üldine tundelaad; (õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer'
← alamsaksa dōn, done 'meloodia; viis, mood'
← saksa Ton 'heli, hääl; rääkimisviis, häälevarjund; käitumisviis, maneer; värving, värvivarjund'
Samatüveline tegusõna toonima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa tonen 'toonima'.