[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
● liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.

kaikuma : kaikuda : kaigun ~ kaikun 'valjusti kõlama v kostma; helidest täidetud olema; vastu kajama'; mrd 'karjuma, kisendama'
● soome kaikua '(vastu) kajada; kosta, kõlada'
isuri kaikua '(vastu) kajada; heliseda'
karjala kaikuo '(vastu) kajada'
ersa gajgems 'helisema, kumisema, kõlisema'
mokša kajgəms 'kõlama; helisema, kõlisema'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva keelte vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka saami keeltes, nt saami skáigit 'kaikuda, kaugele kosta', lõunasaami gajgedh, g´äjged 'ilm, millega hääl kandub kaugele', rootsisaami kaigetet 'kaikuda, heliseda; häält teha'. On ka oletatud, et tuletis tüvest kaja.

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
● liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

kile2 : kile : kilet 'kiisel'
● soome mrd kilo 'hapu; hape'
On arvatud, et algselt sama sõna mis kile3, kilama1, toimunud on tähendusnihe 'kõrge ja terav (hääl)' > 'terava maitsega' > 'hapu'. Vt ka kilu.

kile3 : kileda : kiledat 'läbilõikavalt kõrge ja terav (hääl)' kilama1

kille : kille : killet 'setu mitmehäälse koori kõrgeim hääl' kilama1

kõss : kõssu : kõssu 'väga vähene heli v hääl'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

pips : pipsi : pipsi kõnek 'peps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt peps. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt baltisaksa piepsig, pipsig 'nõrk, väike, hale, armetu; haiglane, põdur; kõrge hääl'.

puhv : puhvi : puhvi 'krookimise teel moodustunud kuplitaoliselt puhevil osa (rõival)'
← saksa Puff 'tuhm hääl, löök; puhevil osa, puhv'
Samatüveline tegusõna puhvima võib olla samuti laenatud, ← saksa puffen 'puhvima'.

rõõm : rõõmu : rõõmu 'heaolu-, rahuldus-, lõbutundega seotud hingeline seisund'; mrd 'hääl'
○ kirderanniku riem, ruem
● liivi rȭm 'rõõm'
soome riemu 'rõõm; lõbu'; mrd 'usuline ekstaas; kisa, lärm; tuisuilm; suur leek, lõõm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

sage : sageda : sagedat 'tihedasti toimuv v esinev'; mrd 'paks'
● liivi sa’gdõ 'tihe'
vadja sakõa, sakka(a), sakkia 'sage; tihe'
soome sakea 'paks; tihe, tihke; veniv; püdel'
isuri sakkiia 'tihe, paks; kõva (vihm)'
Aunuse karjala sagei 'tihe, paks; rammus'
lüüdi saged 'tihe, paks; madal (hääl)'
vepsa saged 'tihe, paks'
saami suohkat 'tihe, paks'
? mari šuko 'palju'
komi suk 'tihe, paks; sade, pära'
Läänemeresoome-permi tüvi.

selge : selge : selget 'hästi loetav, nähtav, kuuldav v haistmisega tajutav; kindel, ilmne; arusaadav; klaar, puhas; täielik, päris'
◊ seletama, selitama
● liivi sieldõ 'selge, puhas'
vadja seltšiä 'selge, kirgas; selge peaga, tark; kaine'
soome selkeä 'selge, kirgas; pilvitu; hästi loetav, nähtav jne; taibukas'
isuri selkiä 'kirgas; arusaadav; kindel, ilmne'
Aunuse karjala selgei 'selge, puhas'
lüüdi šelged 'selge, kirgas (ilm, hääl)'
vepsa seľged 'selge, kirgas; puhas (prügita, lisanditeta)'
saami čielggas 'selge, kirgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletistes seletama ja selitama on g vaste kadunud.

solisema : soliseda : solisen 'heli tekitades voolama, liikuma'
○ lõunaeesti tsolisema
● liivi tšolīņţõ 'suliseda, pladiseda; vestelda, lobiseda', šolā 'hääl, heli, müra'
vadja šolata, šolisa 'soliseda, vuliseda'
soome solista 'soliseda'
isuri šolissa, ťš́olissa 'soliseda'
Aunuse karjala šolišta 'vuliseda, soliseda; loksuda'
lüüdi šolišta 'soliseda'
vepsa šole͔ita 'soliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, silisema, kolama, sorama, solksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷa 'solistama, pladistama, voogama' ja läti mrd čollāties 'solistama, pladistama'.

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
◊ suitsed, suubuma, suudlema
● liivi sū 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

toon : tooni : tooni 'heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); värving, värvivarjund; kõneleja suhtumist, meeleolu vm väljendav häälevarjund; kirjutatu üldine tundelaad; (õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer'
← alamsaksa dōn, done 'meloodia; viis, mood'
← saksa Ton 'heli, hääl; rääkimisviis, häälevarjund; käitumisviis, maneer; värving, värvivarjund'
Samatüveline tegusõna toonima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa tonen 'toonima'.

tutu- liitsõnas tutulutu 'karjapasuna v vilepilli hääl; karjapasun v vilepill' tuututama