[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hästi 'nii, et millegagi ollakse rohkem kui ainult rahul' hüva

hüva : hüva : hüva 'hea'
◊ hea, hästi, hää, hüüs
● liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

jäme : jämeda : jämedat 'suhteliselt suure ümber- v läbimõõduga'
◊ jämune
● liivi ja’mdõ 'paks, jäme'
vadja jämiä 'jäme; paks, tihe'
soome mrd jämeä 'kange, jäik, tugev, kindel'
isuri jämmiiä 'paks, tihe'
Aunuse karjala jämei 'jäme, paks'
lüüdi ďämed 'jäme, paks'
vepsa jämed 'paks, hästi toidetud'
Läänemeresoome tüvi.

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
← alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
● liivi ka’d 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

kosuma : kosuda : kosun 'rammu koguma, paranema; jõukamaks saama'
On arvatud, et tüve vaste võib olla soome kosolta 'rikkalikult'. Vaste võib olla ka vepsa kožuda 'sobida; hästi hakkama saada; sarnaneda'.

kuld : kulla : kulda 'keemiline element, helekollane läikiv pehme hästi töödeldav väärismetall (Au)'
← alggermaani *gulþa-
vanaislandi gull 'kuld'
gooti gulþ 'kuld'
saksa Gold 'kuld'
inglise gold 'kuld'
● liivi kūlda 'kuld'
vadja kulta 'kuld'
soome kulta 'kuld'
isuri kulda 'kuld'
Aunuse karjala kuldu 'kuld'
lüüdi kuld 'kuld'
vepsa kuld 'kuld'

laabuma : laabuda : laabun 'jõudsalt, hästi edenema, ladusalt minema' labus

ladna : ladna : ladnat kõnek 'mõnus, laheda olekuga; semutsev, familiaaritsev'
○ laadna
← vene ládnyj 'sobiv, ladus; tubli', ládno 'ladusalt; tubli; hästi, hüva, hea küll'
Sama tüvi on laenatud sõnas laad1.

leelis : leelise : leelist 'tugev hästi lahustuv alus, alkali; aluseline aine v selle vesilahus' lee

lodja- liitsõnas lodjapuu 'tervete v hõlmiste lehtede ja sarikjate v pöörisõisikutega lehtpõõsas v madal lehtpuu (Viburnum)'
Vanem tüvevariant võib olla murdesõnas loidap(puu). Sel juhul on tüve vasted soome loistaa 'edu saavutada, kasvada, õitseda', karjala loistoa 'hästi minna, õnnestuda, edu saavutada' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *blōja-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise blōwan 'õitsema', saksa blühen 'õitsema'. lodjapuu tähendab sellisel juhul 'õispuu', Põhja-Eesti murretes ongi levinum nimetus (koer)õispuu. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas loitma.

luiskama : luisata : luiskan 'väljamõeldut rääkima, fantaseerima' luisk
● vadja luizgata 'luisata, valetada'
soome luisu 'viltune, kallakas', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'
karjala luiskoa, luiskahtoa 'libastuda, libiseda; hästi lahti tulla (tohust)', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'

maarjas : maarja : maarjat 'vees hästi lahustuv isomorfne kootava toimega aine, väävelhappe kaksiksoola kristallhüdraat'
○ maarja
← saksa Marieneis 'seleniit'
Saksa allikas on liitsõna: Maria + Eis 'jää'. Muganemisel on sõna lühenenud. Kasutatakse ka tõlkelaenu maarjajää.

oma : oma : oma 'väga tuttav, millegi poolest lähedane; iseloomulik, kohane; isiklik, kellelegi kuuluv'
◊ omistama
● liivi u’m 'oma'
vadja õma 'oma'
soome oma 'oma'
isuri oma 'oma'
Aunuse karjala oma 'oma, isiklik; tuttav; sugulane'
lüüdi oma 'oma; sugulane'
vepsa omaluińe 'karjamaa'
saami oapmi 'oma; oma asi; (mitm) kari'
? udmurdi umoj 'hea, sobilik, õige; hästi, meeldivalt, parajalt'
? komi em 'on olemas'
Võib olla vana tuletis tüvest, mis on ka sõnas olema, -ma on vana käändsõnaliide. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ometi.

osav : osava : osavat 'eriti hästi toimetulev, meisterlik, midagi eriti vilunult, leidlikult, taibukalt sooritav; kaval' oskama

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
● vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

raud : raua : rauda 'keemiline element, hõbehall hästi töödeldav raskmetall (Fe); sellest metallist ese(med)'
◊ rautsik
← alggermaani *rauđan-
vanaislandi rauði 'soomaak, millest rauda sulatati'
● liivi rōda 'raud'
vadja rauta 'raud, malm, plekk; raudese; hobuseraud'
soome rauta 'raud; raudese; (mitm) püünisrauad; käerauad'
isuri rauda 'raud; raudese; hobuseraud; (mitm) suurauad'
Aunuse karjala raudu 'raud; rauast tugevdusdetail; (mitm) suurauad; püünisrauad; ahelad'
lüüdi raud(e͔) 'raud; (mitm) suurauad'
vepsa raud 'raud; tuleraud; (mitm) käärid, lambarauad; suurauad'
saami ruovdi 'raud; (mitm) püünisrauad; ahelad'
On ka oletatud, et tüvi on balti laen, ← balti *raudā, mille vaste on leedu rauda 'punane värv'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tungraud.

selge : selge : selget 'hästi loetav, nähtav, kuuldav v haistmisega tajutav; kindel, ilmne; arusaadav; klaar, puhas; täielik, päris'
◊ seletama, selitama
● liivi sieldõ 'selge, puhas'
vadja seltšiä 'selge, kirgas; selge peaga, tark; kaine'
soome selkeä 'selge, kirgas; pilvitu; hästi loetav, nähtav jne; taibukas'
isuri selkiä 'kirgas; arusaadav; kindel, ilmne'
Aunuse karjala selgei 'selge, puhas'
lüüdi šelged 'selge, kirgas (ilm, hääl)'
vepsa seľged 'selge, kirgas; puhas (prügita, lisanditeta)'
saami čielggas 'selge, kirgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletistes seletama ja selitama on g vaste kadunud.

sigima : sigida : sigin 'järglasi andma, paljunema; ilmuma, tekkima'
● liivi si’ktõ 'poegida (sea kohta)'
soome siitä 'sigituda; sigineda, sigida'
isuri siidä 'sigineda'
karjala sijetä 'sigida; hästi kasvada'
saami sahkanit 'sigituda; sigineda, sigida'
Läänemeresoome-saami tüvi.

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
● liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.

sirts : sirtsu : sirtsu 'eesseljast tagakeha tipuni ulatuva jätke järgi hästi tuntav lühikeste tundlatega putukas (Tetrix)' sirtsama

soodus : soodsa : soodsat 'hästi sobiv, kasulik; meeldiv'
← soome suotuisa 'soodne; kasulik; hea'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud soovima tüvest.

sool1 : soola : soola 'vees hästi lahustuv kibeka maitsega kristalne aine, mida kasutatakse maitseainena ja konserveerimisvahendina, naatriumkloriid'
← indoeuroopa *sal-
ladina sal 'sool'
vene sol’ 'sool'
● liivi sūol 'sool'
vadja soola 'sool'
soome suola 'sool'
isuri soola 'sool'
Aunuse karjala suolu 'sool'
lüüdi suol 'sool'
vepsa sol 'sool'
Täpset laenuallikat ei ole teada. Rööpselt on laenatud kaugemate sugulaskeelte sõnad: ersa sal 'sool', mokša sal 'sool', udmurdi si̮lal 'sool', komi sol 'sool'. Võib olla rändsõna.

sünnis : sündsa : sündsat ~ sünnist 'hästi sobiv, hästi kõlbav, kohane, sobilik, paslik' sündima

vähe 'pisut, natuke, veidi'
◊ väike
? ← alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
● vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.

õevane : õevase : õevast 'oivaline'
● ? soome oiva 'oivaline, suurepärane'
? Aunuse karjala oivalleh 'korralikult, hästi'
? lüüdi oivaľľińe 'oivaline, võrratu, õige'
? saami oaivi 'pea'
? mokša mrd ujf́ťǝms 'algama, alustama'
? mari βuj 'pea; pealik, ülemus, juht'
? neenetsi ŋæwa 'pea'
? eenetsi eba 'pea'
? nganassaani ŋoibuo 'pea'
? matori ajbaj 'esimene'
Võib olla uurali tüvi. Uurali tüve esialgne tähendus on ilmselt olnud 'pea'. Vt ka oivaline ja oim.

õppima : õppida : õpin 'harjutades ja korrates teadmisi või oskusi omandama'
○ lõunaeesti opma, kirderanniku oppima
● liivi oppõ 'õppida'
vadja õppõa 'õppida'
soome oppia 'õppida; ära harjuda'; van kirjak 'vaatamas käia'
isuri oppissa 'õppida; ära harjuda'; oppia 'proovida, katsuda'
Aunuse karjala oppie 'proovida; katsetada; maitsta; kätega kobada'; opastuo 'õppida'
lüüdi oppida 'proovida; katsetada; maitsta; loitsida'; opastuda 'õppida'
vepsa opeta 'õpetada'
handi wɔpi- 'salaja jälgima'
mansi wōpl- 'hästi nägema; jälgima'
Soome-ugri tüvi.