[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
? ← balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
● liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

härm1 : härma : härma 'kohev jääkristallide kiht puuokstel jms'; mrd 'ämblik'
← balti
leedu šarma 'härmatis, härm'
läti sarma 'härmatis, härm'
● liivi ǟrma 'härmatis, härm'
vadja ärmä 'härmatis, härm; udu, hägu'
soome härmä 'härmatis, härm'
isuri härme, härmi 'härmatis, härm'
Aunuse karjala härmü 'härmatis, härm'
lüüdi härm 'härmatis, härm'

härm2 : härmi : härmi 'meelepaha, tusk'
← alamsaksa harm 'kurvastus, mure; valu'
← saksa Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus'
Esisilbi ä-vokaali on selgitatud rahvaetümoloogia mõjuga.