[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sume : sumeda : sumedat 'pehme ja mahe; pilvine, sombune; hämar'
● vadja sumõtia 'tibutada, uduvihma sadada'
soome sumea 'sogane; hägune; udune; hämar', sumu 'udu'
isuri sumu 'sumu, udu'
Aunuse karjala sumeh 'uduvihm'
lüüdi sume 'uduvihm'
vepsa sumeg 'uduvihm'
saami sopmu '(õrn) udu'
ersa suv 'udu'
mokša suv 'udu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka sumbuma, sumu.

tume : tumeda : tumedat '(värvuste, toonide kohta:) mustjas, mittehele; vähese valgusega v valgusetu, pime; (helide, häälte kohta:) pehme ja madal, sügav; selgusetu, segane, ebamäärane; halb, ebameeldiv, negatiivne; (tunde, meeleolu kohta:) ängistav, rusuv, sünge, nukker'
? ← balti *tum-, *dum-
leedu temti 'hämarduma, pimenema', tamsus 'pime; tume'
läti tumšs 'tume; pime', timt 'tumenema, pimenema'
● vadja tuma 'sompus, udune, pilvine'
soome mrd tumea 'tume, hämar'
Aunuse karjala tumakko 'hämar, pilvine; tume, tuhm; kume', tumei 'hämar, pilvine; tume, tuhm'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tõmmu.