[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

häil : häilu : häilu 'järsuveeruline tasase põhjaga sulglohk; puude väljalangemisest v rühmiti raiumisest tekkinud tühik puistus'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vanemast murdekeelest tähenduses 'katel' registreeritud sõna on kirjakeeles oskussõnana uutes tähendustes kasutusele võetud. On arvatud, et sama tüvi on ka murdesõnas äil 'saksa häll'.

häilima : häilida : häilin 'läikima, hiilgama; lihvima, poleerima'
Tüve vaste võib olla soome häilyä 'vahelduda, muutuda; hõljuda; õõtsuda, kõikuda', tähenduslik seos oleks sama mis sõnadel läikima ja läigatama. On arvatud, et tüve häll variant.

häll : hälli : hälli 'kätki, korvi- v kastikujuline kiigutatav magamisase imikule v väikelapsele'
● liivi äl 'häll; kiik'; ällõ 'kiikuda, kõikuda'
On arvatud, et häilima tüve variant. On oletatud, et tüve vasted on ka soome hällä 'vallatu noor inimene, plikanähvits' ja soome mrd hellua 'õõtsuda, kõikuda'.

kiik : kiige : kiike 'mitmesuguse ehitusega vahend rütmiliselt edasi-tagasi v üles-alla liikumiseks; häll, kätki'
● vadja tšiikku 'kiik'
soome kiikku 'kiik'
karjala kiikku 'kiik'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīk, kīko 'külakiik, pöörkiik; ripphäll' ja kīk, kīkas 'kiikuma; keha õõtsutama; nõtkutama; õõtsuma' (← kiikuma). Vt ka kiigats.

kätkema : kätkeda : kätken 'peitma, varjule panema; endas peitma, sisaldama'
○ lõunaeesti käkmä
◊ kätki
● vadja tšätšüd 'kätki; vitsmõrd'
soome kätkeä 'peita, varjata; endas peita, sisaldada', kätkyt 'kätki'
isuri kädüd 'kätki'
Aunuse karjala kätküt 'kätki'
karjala kätkie 'peita; tallele panna'
lüüdi kätküd 'kätki'
vepsa kätte (omastav kätken) 'kätki'
saami gietkat 'last mähkida ja kätkisse panna', gietkka 'saami häll'
Läänemeresoome-saami tüvi. Võimalikud mordva keelte vasted ersa kekšems 'peitma; peituma' ja mokša käšǝms 'peitma; peituma' on häälikuliselt kaheldavad.

kätki : kätki : kätkit 'häll' kätkema

laps1 : lapse : last 'inimene sündimisest kuni sugulise küpsemise alguseni; järglane, poeg v tütar'
○ lõunaeesti lats
● liivi läpš 'laps'
vadja lahsi 'laps; (looma, linnu jne) poeg'
soome lapsi 'laps'
isuri laps 'laps'
Aunuse karjala lapsi 'laps'
lüüdi lapš 'laps'
vepsa lapś 'laps; lapsuke'
? ersa lavś 'häll'
? mokša lavks 'häll'
? mari lepš 'häll; lapse kandekorv'
? neenetsi jebcᵊ 'häll'
? eenetsi liču 'häll'
? nganassaani labsə 'häll', labsǝkǝǝ 'noorim laps'
? sölkupi ćopsǝ 'häll'
? kamassi ťeps 'häll'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad tähenduserinevuste tõttu. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Laps 'laps'.

lullitama : lullitada : lullitan 'logelema, jõude elama, muretult ja lõbusalt aega veetma; vibreerivalt, tooni vaheldades häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lällama. Lähedast Võru murde sõna lullutam(m)a 'last magama äiutama, laulu ümisema' on peetud vene laenuks, ← vene ljuljúkat’ 'äiutama, lullutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski keeltes: soome lulla 'häll', lullata, lullia 'uinutada, kussutada, kiigutada' (võivad olla laenatud rootsi keelest); Aunuse karjala lulluo 'lobiseda, karjuda', rootsi lulla 'tuikuma, vaaruma; äiutama', saksa lullen 'äiutama; uinutama, vaigistama'.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

tuduma : tududa : tudun lastek 'magama'
◊ tudima
● vadja tutua 'magada; uinuda'
soome tutua, tutia, tuutua 'magada'
isuri tudu 'häll'
Aunuse karjala ťuuďie 'kiigutada, äiutada'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi.

äiutama : äiutada : äiutan 'last uinuma kiigutama'
● soome mrd heija 'häll; äiutus'
Aunuse karjala heijuo 'kiikuda (hällis)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tegusõna on tuletis murdesõnast äiu, äia 'häll'. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti aijāt 'äiutama, kussutama', leedu ajuoti 'südamlikult laulma' ja saksa mrd Heia 'voodi'.