[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
● liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

sutike : sutikese : sutikest 'veidi, pisut, natuke'
○ tsutt, tsuut, tsiut, tsütt
◊ suts
← vene čut’ 'vaevalt, hädavaevu; pisut, veidi'
Laentüvele on lisatud liide -ke(ne).

täbar : täbara : täbarat 'vaeva, muret, kannatusi valmistav, raske, kehv, halb'
? ← algskandinaavia
vanaislandi tæpr 'ettevaatlik; napp, kitsas, kasin, vähene'
● soome täpärä 'raske, vaevaline; pinev, pingeline; liiga ääre peal, kukkumas olev; hädavaevu õnnestunud, napp'
karjala täperä 'liiga ääre peal, kukkumas olev; napp, vähene'