[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

hukk : huku : hukku 'kadu, hävimine'
hukane
?alggermaani *sukkā-
islandi sukk 'liiderlikkus; pillamine, raiskamine'
liivi ukkõ 'hukka'
vadja ukkaasõõ 'hukka'
soome hukka 'kaotus; kadu; raiskamine'
isuri hukka 'kadu, häving'
Aunuse karjala hukku 'hunt'
lüüdi hukk(e͔) 'hunt'

hunt : hundi : hunti 'koerasarnane kiskja (Canis lupus)'
alamsaksa hunt 'koer'
Sõna on peetud ka vanemaks, germaani laenuks, ← alggermaani *χunda-; vasted läänemeresoome keeltes oleksid ka liivi uņţ 'hunt' ja soome mrd huntti 'hunt; suur koer'. Tüvi tõrjus välja varasema samatähendusliku tüve susi. Eesti keelest on laenatud vadja huntti 'hunt; nurjatu, õel inimene' ja isuri huntti 'hunt'.

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
vanavene hŭrtŭ 'hurt'
liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-piņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

susi : soe : sutt 'hunt'
liivi suž 'hunt'
vadja susi 'hunt'
soome susi 'hunt'
isuri susi 'hunt'
karjala susi 'hunt'
Võib olla vana indoeuroopa laen, ← eelgermaani või eelbalti *ḱu̯n̥tó-, mille vaste on nt läti suntene 'suur koer'. Selle tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas hunt. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

vantsima : vantsida : vantsin 'aeglaselt, raskelt kõndima'
saami vázzit 'jalutama, kõndima'
mari βońč́aš 'üle minema, ületama'
udmurdi vi̮ži̮ni̮ 'ületama, üle minema'
komi vuǯni̮ 'ületama, üle minema, üle sõitma'
handi wu̯nš-, wu̯š- 'üle minema, üle sõitma'
mansi unsi- 'ületama, üle minema'
eenetsi bador- 'metsikuid põhjapõtru küttima'
sölkupi kuə̑nčal- 'ligi hiilima'
matori mandǝl- 'ligi hiilima'; mandəra 'hunt'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et variant samast tüvest mis sõnas vander.

varas : varga : varast 'võõrast vara omaniku loata ja teadmata ära võttev isik'
alggermaani *warǥaz
gooti -wargs 'ühiskonnast väljaheidetud kurjategija' liitsõnas launawargs 'tänamatu inimene'
rootsi varg 'hunt'
islandi vargur 'hunt'
vadja vargas 'varas'
soome varas 'varas'
isuri varas 'varas'
Aunuse karjala varras 'varas'
lüüdi vargaz 'varas'
vepsa vargaz 'varas'
Germaani sõna on laenatud läänemeresoome keeltesse enne, kui see skandinaavia keeltes on hakanud sõnatabu tõttu tähistama hunti. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi var 'varas'.

virulane : virulase : virulast 'Kirde-Eesti maakonna elanik'
balti
leedu vyras (mitm omastav vyrų) 'mees'
alggermaani *wiraz
vanaislandi ver- sõnas verǫld 'maailm'
vadja virolain 'eestlane'
soome virolainen 'eestlane'
isuri virolain 'eestlane'
karjala Viro väljendis ku Viron hukka 'nagu Eesti [?] hunt'
On ka oletatud, et nimetatud balti allikast võib olla laenatud võõras.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur