[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 22 artiklit

aelema : aeleda : aelen 'end aeg-ajalt liigutades lamama, vähkrema; ringi hulkuma, amelema' ajama

hulkuma : hulkuda : hulgun 'ringi kõndima, kolama, uitama'
liivi van ulk 'hulkuda'
vadja ulkkua 'ringi käia, kõndida, jalutada; hulkuda'
soome mrd hulkkua 'hulkuda, jõlkuda'
isuri hulkkua 'hulkuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi holka 'hulkuma' ja hulgus, holkos 'hulgus' (← hulgus).

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
kargutama
liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

kemplema : kembelda : kemplen 'jõudu, võimu, sõnaosavust vms proovima; vaidlema, arveid klaarima; hooplema, uhkeldama; ringi hulkuma; karglema, rabelema'
kimplema
?alamsaksa kempen 'võitlema'
Laentüvele on lisatud liide -(e)le-.

kodima : kodida : kodin mrd 'hulkuma, ringi käima'
kodjama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka kodin.

kodjama : kodjada : kodjan mrd 'hulkuma, kodima' kodima

kolama : kolada : kolan 'ümber hulkuma, luusima; kusagil tuhnides otsima'
kola, koli, kolima, kolisema, kolu3
vadja kolisa 'koputada, kolistada'
soome kolata 'kolada, kusagil tuhnides otsida, kolistada'
isuri kolada 'koliseda'
Aunuse karjala kolaittua 'kolistada, koputada'
lüüdi koli̮šta 'koliseda'
vepsa kole͔ita 'koputada, kolistada; koliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla sama tüvi mis sõnas kolkima. Lähedane tüvi on nt sõnades kalu, kilama1 ja solisema. Kaugemate sugulaskeelte häälikuliselt ja tähenduselt lähedased tüved, saami skoallat 'kolistada' ja ersa kolams 'lõhkuma', mokša kolams 'lõhkuma', on arvatavasti rööpselt tekkinud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kola 'koli, kola' ja koljen 'kolima'. Vt ka kõlisema.

kondama : konnata : kondan 'hulkuma, kolama'
kontama, konnama
Võib olla kõndima tüve variant. On ka arvatud, et tuletis tüvest kont1.

koterdama : koterdada : koterdan mrd 'kooserdama, hulkuma, luusima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koperdama.

kuukama : kuugata : kuukan mrd 'hulkuma, luusima, kolama, lonkima'
vadja kuukata 'hulkuda'
soome kuukkia 'küürakil liikuda, köögutada'
karjala kuukkiella 'küürakil liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas luukama.

logama : logada : logan mrd 'vedelema; hulkuma' logisema

luhva : luhva : luhvat kõnek 'liiderlik naine'
Võib olla vähemalt osaliselt laenatud tüvi, ← saksa luftig 'pealiskaudne, kergemeelne', rootsi luffa 'ringi hulkuma; lonkima'. Vt ka vuhva.

lööberdama : lööberdada : lööberdan 'jalgu järele vedades kõndima; ringi hulkuma' lööpama

lööpama : lööbata : lööpan 'jalgu järele vedades käima; ringi hulkuma'
lööberdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laabakil, lääpama, kööpama. Vt ka laapama, liipama.

pummeldama : pummeldada : pummeldan 'ohtralt alkoholi pruukima, pidutsedes purjutama'
pummelung
saksa bummeln 'hulkuma, lonkima; logelema, looderdama'
pummelung on moodustatud sellest tüvest saksa nimisõnaliite -ung abil tõenäoliselt endisaegses üliõpilaskeeles.

riivatu : riivatu : riivatut 'häbitu, sündsusetu, kõlvatu'
rootsi driva 'ajama; sisse lööma v suruma; triivima, ajuma; tihtima; logelema, ringi hulkuma'
Sõna on vormilt tud-kesksõna vanem kuju. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud vadja riiv, riivõtoi 'kangekaelne, jonnakas, sõnakuulmatu' ja võib-olla ka isuri riivadoin 'kurjast vaimust vaevatud; hull, meeletu, pöörane'.

roinama : roinata : roinan 'hulkuma, kolama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ronima.

rändama : rändan : rännata 'pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma; liikuma, kulgema, teed käima, uitama'; mrd 'askeldama, toimetama'
balti
leedu bristi (oleviku ains 1P brendu) 'kahlama, sumama, sumpama'
läti brist (oleviku ains 1P brienu), mrd briedu 'kahlama, sumama'
soome van srmt rentiä 'kahlata, sumbata'
Vähem usutav on oletus, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ränna 'jooksma; sagima, sebima; ruttama; hulkuma'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'kalade kudemine'.

ründama : rünnata : ründan 'kallale tungima, peale tungima; millegagi v kellegagi aktiivselt tegevuses olema; tõtates liikuma, tormama'
soome rynnätä 'tormata, söösta, joosta; püsti karata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõnas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on isuri rünnädä 'tormata, söösta; kuhjuda (rüsijää kohta) [?]', rünniä 'tõmmata, kiskuda', karjala rünnisteä 'ponnistada, pingutada; tormata, söösta [?]' ning tõenäoliselt ka murdesõna ründama 'rühmama, rügama, rahmeldama; hulkuma'.

siiberdama : siiberdada : siiberdan kõnek 'tantsima; ringi hulkuma'
saksa Schieber 'tantsu one-step saksapärane variant'
Esimese maailmasõja järel oli moes džässmuusika saatel tantsimine, neid tantse nimetati saksa keeles Schiebertänze „lükketantsud”, saksa schieben 'lükkama'. Aja jooksul on eesti sõna kasutusväli avardunud ja sõna märgib sihitut liikumist. Varem on saksa sõna laenatud teises tähenduses, siiber.

tuiama : tuiata : tuian 'tuigerdama, taaruma, ebakindlalt liikuma; ringi käima, hulkuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas tuiutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi doi 'tegevuseta ringi hulkuma; suure puunuiaga lööma'. Vt ka tuiakas.

uitama : uidata : uitan 'siia-sinna käima, ringi hulkuma'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur