[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

huikama : huigata : huikan 'valju häält v heli kuuldavale tooma'
● liivi uikkõ 'hõigata, kannustada'
soome huikata 'hõigata; hüüatada'
Aunuse karjala huikata 'hüüda, hõigata'
vepsa huikutada, hüukutada 'hüüda, hõigata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades huugama, hõikama ja luikama.

luikama : luigata : luikan 'heledasti huikama v hüüdma'
◊ luik
● vadja luikata 'neelata; rüübata', luikko 'luik'
soome luikata 'huigata, hõigata', mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
Aunuse karjala luikkua 'nuuksuda'
karjala luikku 'hani'
lüüdi luikata 'häälitseda'
vepsa luikasteldas 'luksuda, kõõksuda; naerust lämbuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.

nutma : nutta : nutan 'tugeva meeleliigutuse v valu pärast pisaraid valama; hädaldama, kurtma, halisema'
● liivi nuttõ 'kutsuda, hüüda; haukuda'
? soome van srmt nutata 'nuriseda, toriseda'
lüüdi nutta 'haukuda'
vepsa nutta 'haukuda; huigata (öökulli kohta); sõimata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lüüdi vaste võib olla vepsa keelest laenatud.