[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hatt1 : hata : hatta 'emane koer, lita; liiderlik naine, hoor, armuke'; mrd 'pealetükkiv inimene, keelekandja'
● ? soome mrd aatta 'liidrlik naine, libu'
Võib olla sama tüvi mis sõnas hatt2. Tüve on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χaþ(a)rō, mille vaste on vanaülemsaksa hadara 'lapp, narts'.

hoor : hoora : hoora 'lõbunaine; liiderlik naine'
← alggermaani *χōrōn-
alamsaksa hōre, horre 'hoor'
vanarootsi hōra 'hoor'
● Salatsi liivi uor 'hoor'
vadja hoora 'hoor'
soome huora 'hoor'
isuri hoora 'hoor'
Aunuse karjala huora 'hoor'
On peetud ka nooremaks, vanarootsi laenuks.

lirva : lirva : lirva 'liiderlik naine, libu, lits'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et võiks olla koondunud sõnadest libu, lits ja *kurva (← vene kurva 'hoor'); võimaliku vene laenu kohta eesti keeles siiski teateid ei ole.

lits : litsi : litsi 'tasu eest meestega seksuaalvahekorda astuv naine, lõbunaine, hoor; kergete elukommetega, liiderlik naine'
● liivi litš 'halb asi, õnnetus; hoor'
vadja littsi 'hoor'
soome litsu 'põlatav, halb naine'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lits 'lirva, libu'. Vt ka lita.

pordu : pordu : pordut van 'raisus tüdruk, lapsega naine'
← algskandinaavia
vanarootsi port- liitsõnas portkona 'hoor'
vanaislandi port- liitsõnas portkona 'hoor'
● liivi pȯrt, puort 'hoor'
vadja portu 'hoor'
soome portto 'hoor'
karjala portto 'hoor'
Skandinaavia allika vasted tütarkeeltes tähendavad sõna-sõnalt 'sadamanaine'. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

tibla : tibla : tiblat '(halvustavalt) venelane'
← vene vitebljánin 'Vitsebski kubermangu elanik'
On ka arvatud, et laenuallikaks on vene ty bljad’ 'sa hoor (rõve sõim)'. Seos kohanimega Vitsebsk (venepäraselt Vitebsk) on usutavam, sest 19. sajandil tuli sealtkandist (valge)venelasi Eestisse.

värd : värra : värda 'ristand, hübriid'
◊ värdjas
? ← alggermaani *werdu-
gooti wairdus 'peremees'
vanarootsi värdh 'peremees; võõrustaja; patroon'
saksa Wirt 'söögimaja pidaja, kõrtsmik; peremees; võõrustaja, majaisand'
● soome van värttä 'abielurikkumine'
Vanemast murdekeelest tähenduses 'hoor, lits' registreeritud sõna võeti keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele uues tähenduses bioloogiaterminina.