[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
haaval
alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest löök on kujunenud tähendused haav ja kord. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

kõmm : kõmmu : kõmmu 'löök, hoop; pauk, põmm' kõmama

kähku 'kiiresti, ruttu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve algsem tähendus on säilinud vanemast murdekeelest registreeritud sõnas kähkama 'lööma', samuti murdesõnas kähkam 'hoop, löök'. Lähedane tüvi on nt sõnas kähmima.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
lahas, lahkuma
?alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
?alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
liivi 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

lahkam : lahkami : lahkamit 'suur tükk v kogus, lahmakas; hoop, löök'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lamakas.

larts : lartsu : lartsu 'hoop, löök; löögi tume kõla'
plarts
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lirtsuma, lorts, lurts, lärts, lörtsima, partsima.

litakas : litaka : litakat kõnek 'löök, hoop'
plitakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lutakas, lidisema.

lopsima : lopsida : lopsin 'korduvalt lööma, viskama'
klopsima, klõpsuma
liivi lops 'kõrvakiil'
vadja lopsia 'lüüa, peksta, kõrvakiile jagada', klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
soome lopsia 'lobiseda; süüa, naksata; lüüa, peksta'
isuri klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
karjala lopsoa 'loksuda, plõksuda; lirtsuda, p(l)atsuda'
vepsa lopsahtada 'plartsatada, potsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lupsama, kopsima, popsima, ropsima, vops, loppis, loppuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hlåps 'hoop, löök' (← lops).

lutakas : lutaka : lutakat 'hoop, löök'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades litakas, tutakas. Vt ka latakas.

lärts : lärtsu : lärtsu 'hoop, löök, löögi kõla; plekk, laik'
plärts
vadja lärttsü 'peer'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lorts, lurts, lörtsima, särtsuma.

mats2 : matsu : matsu 'tuhmi kõlaga löök, hoop; sellise löögi heli'
vadja mattsaa 'matsuda'
soome matsuttaa 'matsutada'
isuri matsaa 'matsutada'
karjala matšahuttoa 'matsutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, latsuma, pats2, mätsima, nätsuma, müts2.

muks : muksu : muksu '(kõva) kühmuke, mügar'; kõnek 'müks'
soome muksia 'klobida', muksu 'löök, hoop, müks'
isuri muksaa 'tasakesi toimetada'
karjala mukšata '(pehmelt) ümber ajada, kukkuda lasta', mukšu '(pehme) löök'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

opakas : opaka : opakat 'rumal, loll; löök, hoop'
Võib olla tüve uppis variant.

pirakas : piraka : pirakat kõnek 'väga suur; pauk, hoop, löök'
piirakas2
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pirak 'tugev löök'.

põtk : põtku : põtku 'koib, jalg'
lõunaeesti põkk
põkkama
liivi pȯtkāstõ 'jalaga lüüa; lüüa (välgu kohta)'
vadja põtkõa, põtkua 'põtkida, jalaga lüüa'
soome potka 'looma tagajalg; koot'
isuri potka 'looma sääreluu v jalg'
Aunuse karjala potku 'jalahoop'
lüüdi potk 'hoop, löök', poťš́k '(hobuse, lehma, lamba, sea) jalg'
vepsa potk 'jalahoop'
saami boaski 'luupeks, pahkluu (eriti loomal)'
? ersa pukšo 'luuta v rasvata liha; reis; tuhar'
? mokša pukša 'liha; taime pehme osa, säsi, viljaliha'
? sölkupi pak͔tor 'sääremari'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Ersa, mokša ja sölkupi vasted võivad lähtuda tüve teisest variandist. Sõnas põkkama on tüve lõunaeesti variant, mis on kirjakeelde võetud terminina.

sirakas1 : siraka : sirakat 'hoop, löök'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas sirge.

tuiskama : tuisata : tuiskan '(lume kohta:) tuule mõjul hooga edasi kanduma; (suurel hulgal) laiali lendama, tugevasti mitmes suunas paiskuma; midagi hooga üles v laiali paiskama; kiiresti, suure hooga liikuma, kihutama'
vadja tuizgata 'tuisata (lume kohta); paisata, visata', tuisku 'tuisk'
soome tuisku 'tuisk'; tuiskata 'paisata, visata; söösta, lennata'; mrd 'tuisata (lume kohta)'
isuri tuisada 'tuisata (lume kohta); paisata, visata [?]', tuisku 'tuisk'
Aunuse karjala tuisku 'tuisk; tuulehoog; löök, hoop', tuiskata 'paisata, virutada, äiata; läigatada, pritsida; üles paiskuda, tuisata (lume kohta); süüdata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tuiso, Tuisomütze '(kõrvaklappidega) nahkmüts, vateeritud müts' (← tuisumüts).

tutakas : tutaka : tutakat 'löök, hoop'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lutakas, matakas, nätakas.

vops : vopsu : vopsu 'kerge löök, hoop'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kopsima ja lopsima.

vorp : vorbi : vorpi 'löögi v pigistuse jälg ihul'; van 'löök, hoop'
alamsaksa worp 'vise, heide'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, vurhv.

võmm2 : võmmu : võmmu 'löök, hoop'
kirderanniku vomm
soome van srmt vommata 'virutada, võmmida; müksata'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vomm ja võmm1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur