[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hoog : hoo : hoogu 'liikumise kiirus ja energia'
● vadja oogata 'puhata, hinge tõmmata'
soome huoata 'ohata, õhata; oiata; hinge tõmmata, puhata'
isuri hooada 'puhata'; hoogu 'hingetõmme, hingus; ninasõõre'; hookua 'hingata'
Aunuse karjala huogavuo 'puhata'; huogain 'ninasõõre'
lüüdi huogauzuda 'puhata'; huogain 'ninasõõre'
saami šuohkkit 'ohkida, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *swōgan-, kuid see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka hoovama.

hoovama : hoovata : hoovan 'voolama, uhkama, voogama'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt hoog.

joon : joone : joont 'kriips, ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa'; mrd 'hoog, järjepidevus'
● liivi jūoń 'hoog'
vadja joonitõlla 'joosta'
soome juoni 'vemp, vigur; vandenõu'
Aunuse karjala juno 'joon; rida'
karjala juoni 'joon; tee, rada'
? vepsa jono 'joon; rida; järjekord'; jonikaine 'sinikas'
lõunasaami joene 'tee'
ersa jan 'rada'
mokša jan 'rada'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka jonn.

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
◊ kihu2, kihutama
● vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

kihu2 : kihu : kihu 'tung, kihk; hoog' kihk

küüt2 : küüdi : küüti 'edasiviimine, vedamine'
← vanarootsi skiut 'küüdihobune; mära'
● soome kyyti 'küüt, sõit; hoog, kiirus'
isuri küütti 'küüt'
karjala küüti 'küüt'

menu : menu : menu 'kordaminek, edu; (rahva, publiku) soosing'
← soome meno 'minek; liikumine, hoog', menestys 'edu; menu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Eesti murretes on vormilt sama tuletis tuntud tähenduses 'lärm, kisa, kära, lai jutt'. Soome allikad on tuletised minema tüvest. Vt ka mõnu.

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
● vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

puri1 : purje : purje 'kolm- v nelinurkne tuulepüüdur, mille abil laev v muu sõiduk pannakse liikuma'
◊ purjus
← alggermaani *burja-
vanaislandi byrr 'pärituul, soodne tuul'
rootsi mrd bör 'pärituul, soodne tuul'
● liivi pūraz, pūŗaz 'puri'
vadja purjõ 'puri'
soome purje 'puri'; mrd 'pärituul; hoog'
isuri purje 'puri'
Aunuse karjala purieh 'puri'
vepsa puŕeh 'puri'
saami borjjas 'puri', borjat 'pärituul'
purjus on u-tüvelise variandi seesütleva käände vorm. Eesti keelest on laenatud läti bura 'puri' ning soome mrd purjus(sa) 'purjus, joobnud', isuri purjus 'purjus, joobnud' ja vadja purjuza 'purjus, joobnud' (← purjus).

sagar2 : sagara : sagarat 'hoog (hrl vihma); kobar, salk, tropp; elundiosa'
● liivi zägār 'vihmavaling, tuisk, rajuilm; vihma-, lume-, äikesepilv'
Võib olla sama tüvi mis sagar1.

säru : säru : säru kõnek 'ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu'; mrd (hrl mitm) külapidu'
← vene žar 'kuumus; leitsak; kirg, õhin', poddát’ žáru 'leili viskama'; piltl 'taga kihutama, ergutama', nagnát’ žáru 'säru tegema'
Otsene laenuallikas on olnud käändevorm žáru.

trukk : truki : trukki 'rõhk, surve, hoog; rõhknööp'
○ rupp, truks, rukk-, ruks-, trupp[nööp]
← saksa Druck 'surve, rõhk; pigistus; trükkimine, trükk, trükis'
Varem on laenatud sama tüve alamsaksa vaste, trükkima.

tusk : tusa : tuska 'meelehärm, meelepaha, paha tuju, äng; lühiajaline (kuum) hoog'
← vanavene tŭska 'mure, kurbus, vaev; rahutus, ärevus'
● vadja tuska 'mure; kurbus; meelehärm, paha tuju; häbi; murelik, murerohke; kurb; tusane'
soome tuska 'valu; vaev, kannatus, ahistus; häda, raskus, pahandus'
isuri tuska 'vaev, kannatus, häda, mure'
Aunuse karjala tusku 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
lüüdi tusk 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
vepsa tusk 'kurbus, mure; igavus'

vaart : vaardi : vaarti kõnek 'hoog'
← alamsaksa vart 'käik, tee, teekond'
← saksa Fahrt 'sõit, reis'

vahk : vahu : vahku '(äge) hoog, sööst'
● ? soome mrd vaahku 'hoog, kiirus'
? karjala vuahkaissa 'kiiruga teha; pingutada'
Võib-olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

voom : vooma : vooma 'hoog, sööst; halb harjumus'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas voog.

vunk : vungi : vunki kõnek 'hoog, ind'
← saksa Schwung '(liikumis)kaar; hoog; hoogsus; vaimustus, tulisus'

vutt3 : vuti : vutti kõnek 'hoog'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vudima.