[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hirv : hirve : hirve 'metskitsest märksa suurem, saleda keha, kõrgete jalgade ja pikakoonulise peaga sõraline (Cervus)'
← balti
leedu širvis 'hall hobune, kimmel'
preisi sirwis 'metskits'
● liivi īra 'metskits'
Salatsi liivi ira 'täkk'
vadja irvi 'põder'
soome hirvi 'põder'
isuri hirvi 'põder'
Aunuse karjala hirvi 'põder'
lüüdi hiŕv(i) 'põder'
vepsa hirvoi 'põder'
Varem on laenatud balti tüve indoiraani vaste, sarv.

hobune : hobuse : hobust 'veoks, sõiduks ja ratsutamiseks kõige üldisemalt kasutatav koduloom (Equus caballus)'
● liivi õ’bbi 'hobune'
vadja opõnõ 'hobune'
soome hevonen 'hobune, hobu', hepo 'hobu'
isuri hepoin 'hobune'
Aunuse karjala hebo 'hobune'
lüüdi hebo, heboińe 'hobune'
vepsa hebo 'hobune'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat laenuallikat ei ole leitud.

härg : härja : härga 'kastreeritud pull'
← balti
leedu žirgas 'hobune'
läti zirgs 'hobune'
preisi sirgis 'ruun'
● liivi ǟrga 'härg'
vadja ärtšä 'härg; pull, sõnn'
soome härkä 'pull, sõnn; härg'
isuri härgä 'härg; suure pea ja sarvetaoliste jätketega kala'
Aunuse karjala härgü 'pull, sõnn; põdrapull'
lüüdi härg 'pull, sõnn'
vepsa härg 'härg; pull, sõnn; põdrapull'
Tähenduserinevust balti keelte vastetega võrreldes võib seletada sellega, et nii härga kui ka hobust kasutati põllutöödel.

kimmel : kimli : kimlit 'valgeseguse karvaga kollakashall v hallikaspruun hobune; selline värv (hobusel)'
○ kimbel
← alamsaksa schimmel 'kimmel (hobune)'

kronu : kronu : kronu 'lahja ja jõuetu hobune'
● liivi kraņa 'kronu'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt soome van srmt krönö 'kõhn ja nõrk olend'.

kõrb3 : kõrvi : kõrbi 'punakaspruun; punakaspruun hobune musta laka ja musta sabaga' kõrbema

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
← balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'

lehm : lehma : lehma 'emane veis; emane veislane'
● liivi ni’em(õ) 'lehm'
vadja lehmä 'lehm'
soome lehmä 'lehm'
isuri lehmä 'lehm'
Aunuse karjala ľehmü 'lehm'
lüüdi lehm 'lehm'
vepsa ľehm 'lehm'
ersa ľišme 'hobune, ratsu'
mokša ľišmä 'hobune, ratsu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas lõhmus.

mära : mära : mära 'emane hobune'
← rootsi märr 'mära', mrd mära (mitm) 'märad'

nõgu : nõo : nõgu 'ümbrusest madalam pinnavorm'
○ kirderanniku nogu
● ? liivi nouk 'nõgu; alla (määr- v kaassõna)'
soome mrd noko liitsõnades laidannoko '(nt eseme) ääre madalamaks voolitud osa', nokoselkä 'nõgusselg (hobune)'
Aunuse karjala nogo 'puu kõveruse sisemine kaar'
Läänemeresoome tüvi.

paatjas : paatja : paatjat mrd 'kahvatukollakas, hallikaskollane, luitunud-pruunikas'
← balti
läti pāts 'helepruun, kollakashall'
On ka arvatud, et võib olla noorem, läti laen. Eesti keelest on laenatud isuri paatti 'tumekollane' ja soome mrd paatti 'võik (hobune)'.

setukas : setuka : setukat 'vilets hobune'
Võib olla tuletis sõnast setu1. Setud käisid ostmas vanu hobuseid nende naha pärast. Eesti keelest on laenatud läti mrd setuks 'setukas (nigela inimese kohta)'.

suksu : suksu : suksut 'hobune (ka meelitussõnana v rahustamiseks)'
● soome mrd suksuttaa, soksotella 'hobust kutsuda'
karjala šukšuttoa 'hobust kutsuda', šuk(šu) 'hobuste kutsumise hüüd'
Läänemeresoome tüvi. Tegemist võib olla hobuste kutsumise hüüuga, kus vaheldub esisilbi vokaal, soksu, suksu, süksu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siokk-siokk, sioks-sioks, sikse-sikse (hobuse kutsumise hüüd). Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt läti keeles, läti sug, suk, suku (hobuste kutsumise hüüd), lastek suka 'varss'.

telder : teldri : teldrit 'küliskäija hobune'
← alamsaksa telder, teller 'telder'
Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd telderis 'hulkuja, lärmaja; rahutu, taltsutamatu nooruk'. Vt ka töllerdama.

traavel : traavli : traavlit 'traavi joostes suurt kiirust arendada suutev hobune (ka hobusetõug), traavihobune'
○ raavel
← alamsaksa drever 'teatud hobusetõug'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, traav.

tuhkur1 : tuhkru : tuhkrut 'tuhakarva; tuhakarva hobune' tuhk

täkk : täku : täkku 'isane hobune'
← balti
leedu tekis 'jäär, oinas'
läti tekulis 'ringijooksja, põgenik; jäär; kult'
Eesti keelest on laenatud soome mrd täkky, van srmt täkkö 'täkk' ja vadja täkki 'täkk'.

varss : varsa : varssa 'noor hobune'
← algindoiraani *varsa-
osseedi wyrs 'täkk'
vanaindia vŕ̥ṣan- 'mees; isasloom; mehine'
● liivi vārza 'varss'
vadja varsa 'varss; täkk'
soome varsa 'varss'
isuri varsa 'varss'
Aunuse karjala varzu 'varss'
lüüdi varz 'varss'
vepsa varz 'varss'
? ersa vašo 'varss'
? mokša vaša 'varss'

võik : võigu : võiku 'kollane; kollane hobune' või2