[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

hirm : hirmu : hirmu 'erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht'
● liivi irm 'hirm, kartus'
vadja irmu 'hirm'
soome hirmu 'koletis, peletis, metsaline; hirmus'
isuri hirmu 'koledasti, hirmsasti; hirm'
karjala hirmu 'kord; hirm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keel on mõjutanud isuri vaste tähendust. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hirmus 'hirmus'.

kahvatu : kahvatu : kahvatut 'jumetu; valkjas; ereduseta'
● ? soome kauhea 'kole, hirmus'
? isuri kauhea 'kole, hirmus'
? Aunuse karjala kauhei 'kahvatu, veretu; jahe; kole, hirmus'
? lüüdi kauhed 'külmavärin'
Tõenäoliselt läänemeresoome tüvi. Tähenduslik seos teiste läänemeresoome keelte vastetega on mõeldav, sest hirm põhjustab kahvatumist; kahvatama on vanemas murdekeeles tähendanud ka 'ehmuma'. On arvatud, et sõna on algselt olnud mõne kahv- tüvelise tegusõna tud-kesksõna, mis hiljem on siirdunud tu-liiteliste omadussõnade hulka. Vt ka kahkjas.

kole : koleda : koledat 'hirmus, kohutav'
◊ kõle
● liivi kõ’l 'kõle, külm'
vadja kõla 'kõle, külm; kile, lõikav'
soome kolea 'kõle, külm; kare'
Aunuse karjala kolo 'pahur, kalk, morn'
karjala kolie 'kõle, külm'
saami goalus 'hirmuäratav, sünge; karm', goallut 'külmetada'
Läänemeresoome-saami tüvi.

nurjatu : nurjatu : nurjatut 'alatu; häbitu, jultunud; kole, hirmus' nurjas

padu2 kõnek 'väga, hirmus, tohutult'
Tundmatu päritoluga tüvi.

õud : õu : õudu 'hirmsa nähtuse põhjustatud erutusseisund'; mrd 'häbi; õudne, hirmus'
● soome outo 'tundmatu, võõras; kummaline, ebatavaline; imelik, veider'
Aunuse karjala oudo 'tundmatu, võõras'
Läänemeresoome tüvi.