[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
◊ ärgas, ärkama
● liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

helde : helde : heldet 'oma osast teistele meelsasti, ohtrasti andev, lahtise käega'; van 'lahke, sõbralik' hell

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

hell : hella : hella 'täis armastust, õrnust, õrn; puudutuse vastu tundlik'
◊ helde
● vadja ellä 'hell, õrn; tundlik'
soome hellä 'hell, õrn; leebe, lahke; tundlik, valuline'
isuri hellä 'hell, õrn'
Aunuse karjala hellü 'hell, õrn; tundlik; erk'
lüüdi helduda 'heldida, härduda; valusaks muutuda'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas helde on astmevahelduslike tüvede analoogial tekkinud tüvevariant. Vt ka heller-.

heller- liitsõnas hellerhein 'pääsusilm (Primula farinosa)'
◊ eller-
On oletatud, et tegemist on tüve hell kordamisel saadud vormiga. Samalaadselt on moodustatud nt taimenimetused kullerkupp, kuller-2, ja nallernaat.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

lembima : lembida : lemmin '(hellalt) armastama'
← soome lempiä 'armastada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on Aunuse karjala ľembi 'meheleminekueas neiu positiivsete omaduste kogum (veetlus, sarm, majapidamisoskus); maine', lüüdi lemb 'armastus, õnneks läinud abiellumine' ja tõenäoliselt ka isuri lemissä 'lõõmata'. Tüvi esineb ka eesti muistsetes eesnimedes, nt Lembit(u), Tõivelembi, Aulembi. Sama tüvi võib olla murdesõnas lembmä 'kõrbema', tüve esialgne tähendus on läänemeresoome keeltes arvatavasti olnud seotud põlemisega. Laenatud on ka tuletis lembe, ← soome lempeä 'lembe, mahe; õrn, hell'. Vt ka lemmik.

põdema : põdeda : põen 'mingi haiguse all (pikemat aega) kannatama, haiglane v haige olema'
○ kirderanniku podema
● liivi pȯ’ddõ 'valutada'
soome potea 'põdeda, haige olla'
karjala potie 'haige olla, hell, tundlik olla'
saami buohcat 'põdeda, haige olla'
Läänemeresoome-saami tüvi.

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
● vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

õrn : õrna : õrna 'soojust ja hoolivust ilmutav, hell, südamlik'
○ kirderanniku orn
● liivi vōrna 'õrn'
soome mrd horna, hornea 'leige, jahe'
karjala hornie 'jahe, leige'
Läänemeresoome tüvi.