[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

heli : heli : heli 'inimkõrvaga tajutav õhuvõnkumine' hele

huikama : huigata : huikan 'valju häält v heli kuuldavale tooma'
● liivi uikkõ 'hõigata, kannustada'
soome huikata 'hõigata; hüüatada'
Aunuse karjala huikata 'hüüda, hõigata'
vepsa huikutada, hüukutada 'hüüda, hõigata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades huugama, hõikama ja luikama.

hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
● liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.

jorisema : joriseda : jorisen 'madalat (põrisevat) heli v häält tekitama'
◊ jorrama, jõrisema, jõrrama
● liivi jo’r 'joru; laulujoru'
soome jorista 'loriseda, lora ajada; joriseda'
isuri jora 'lobasuu, laterdis'
Aunuse karjala jorostua 'pikalt ja valjusti laulda v rääkida'
lüüdi ďorotada 'laulu jorutada'
vepsa jorotada 'kraapida, hõõruda; sahiseda, krabiseda; vuliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jura, jörisema ja lora. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iåra 'loriseja, lobiseja; lorisema' ning võib-olla ka baltisaksa jorren 'lobisema, latrama' ja läti mrd jora 'lärm, lament'.

jorrama : jorrata : jorran 'madalat põrisevat heli v häält tegema' jorisema

kabisema : kabiseda : kabisen 'tasast, kerget kobinat v krabinat tekitama'
● soome kapista 'kobiseda, kõpsuda'; mrd 'kahiseda; askeldada (tasast heli tekitades); tülitseda'
isuri kabissa 'krabiseda, kabiseda'
Aunuse karjala kabišta 'krabiseda, kabiseda'
lüüdi kabišta 'kahiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kibin ja kobisema. Vt ka kabu3.

kahisema : kahiseda : kahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
● vadja kahiss 'kahiseda, sahiseda; kohiseda'
soome kahista 'kahiseda, sahiseda; käratseda, riielda'
isuri kahissa 'kahiseda'
Aunuse karjala kahišta 'kahiseda; kiidelda; tülitseda, näägutada'
lüüdi kahištuda 'kähedaks muutuda'
vepsa kahaita 'kähiseda (hääle kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihama, kohama, kähisema, lahisema, nahisema, pahisema, sahisema. Vt ka kahanema, kahi1 ja kahu1.

kaja : kaja : kaja 'peegeldunud heli; heli; kõla'
● vadja kajata 'kajada, kõlada'
soome kajata 'kajada, kõlada'
isuri kajahtaa 'kajatada'
Aunuse karjala kajišta '(vastu) kajada, kõlada', kaju 'kaja'
lüüdi kajahtada 'kajatada'
vepsa kajata '(vastu) kajada'
saami gádjat '(vastu) kajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka kaikuma.

kauhti (annab edasi vedeliku paiskumise, riide peale- v kokkutõmbamise vm heli)
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mauhti, mahv, ja pauhti, pahvama.

klahv2 : klahvi : klahvi 'muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli; paljude masinate, aparaatide vms ümmargune v ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis'
← saksa van Klave 'klahv'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kḷaff 'klahv'.

klirisema : kliriseda : klirisen '(klaas)eseme purunemisel v millegi vastu puutumisel tekkivat heledat heli andma'
← saksa klirren 'klirisema, kõlisema; tärisema'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud (oma)tüveks, sel juhul lirisema tüve variant.

klugisema : klugiseda : klugisen '(vedeliku kohta:) kitsast kohast voolamisel tekkivat vaikset heli andma; seda meenutavat häälitsust andma' lugin

klõpsuma : klõpsuda : klõpsun 'järsku lühikest teravat heli andma' lopsima

kobisema : kobiseda : kobisen 'vaikselt tuhmi heli andma; rahulolematult rääkima'
◊ kõbi, kõbima, kõbus
● soome kopista 'kobiseda, kõbiseda'
isuri kobissa 'kobiseda'
Aunuse karjala kobišta 'kohmitseda; krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või koputama ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnades kabisema, kibin, kopsima, köbi, pobisema ja robisema. Vt ka krõbi.

kohama : kohada : kohan '(tugeva veevoolu, tuule, saju kohta:) ühetaolist heli tekitama'
◊ kõhisema, kõhutama
● vadja kohisa 'kohiseda'
soome kohu 'kära, lärm, segadus; kõmu', kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda'
isuri kohissa 'kohiseda'
Aunuse karjala kohu 'lärm, kohin'
lüüdi kohu 'väike kosk', kohišta 'kohiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama, kähe, köhima ja nohisema. Vt ka kohuma.

krabisema : krabiseda : krabisen 'nõrka vähese kõlalisusega katkelist heli andma' rabisema

krõmpsuma : krõmpsuda : krõmpsun '(närimisel) ragisevat heli andma v tekitama' krompsuma

kuljus : kuljuse : kuljust 'väike õõnes heliavadega metallkuul, milles lahtiselt asetsev metalli- v luutükike rappumisel tekitab heli'
● soome kulku, kulkunen 'kuljus'
karjala kuluine 'kuljus'
On arvatud, et tuletis kulisema tüvest.

kumisema : kumiseda : kumisen 'pikka tumedat meloodilist heli andma; tumedalt kajama'
◊ kumu
● vadja kumu 'kära, lärm'
soome kumista, mrd kumata 'kumiseda'
saami gomaidit 'kumiseda'
? komi gi̮m 'äike'; mrd 'kolin'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas kuma. Lähedane tüvi on nt sõnas kõmama.

kõhisema : kõhiseda : kõhisen 'vaikset kõlatut heli andma' kohama

kõla1 : kõla : kõla 'hääle, heli üldine värving; heli' kõlisema

kõlksuma : kõlksuda : kõlksun 'hrl metall- v klaaseset millegi vastu lüües v seda puutudes tekkivat lühikest kõlavat heli andma' kolksuma

kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.

kõrisema : kõriseda : kõrisen 'katkelist, mitte väga teravat tärisevat heli tekitama' korisema

kõss : kõssu : kõssu 'väga vähene heli v hääl'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

kääksuma : kääksuda : kääksun 'pikka, teravat kägisevat heli andma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiiksuma, kõõksuma, nääksuma, rääksuma, vääksuma, käuksuma ja käätsuma.

larisema : lariseda : larisen 'madalat põrisevat heli kuuldavale tooma'
◊ lara, larakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lärisema, lira, lora, lurisema, lörisema, narisema, parisema, lalisema.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

lirisema : liriseda : lirisen 'peenikese veejoa langemise heli kuuldavale laskma' lira
● vadja lirisä 'lõõritada, laksutada'
soome liristä 'niriseda; suliseda'
Aunuse karjala liruttua 'pajupilli mängida', liru 'pajupill'
karjala lirissä, lirahtoa 'niriseda; suliseda'

lirtsuma : lirtsuda : lirtsun 'korduvalt vähese vedeliku järsu liikumise heli tekitama'
◊ plirts
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lorts, lurts, lärts, lörtsima, sirtsama, lira.