[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 16 artiklit

heiastama : heiastada : heiastan 'tagasi peegeldama'
soome heijastaa 'peegeldada, tagasi heita'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
?alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
las, lasila
liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus oõ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟko- sõnaühendis jiw lǟkoəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
?balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

paiskama : paisata : paiskan 'hooga heitma, viskama v tõukama; kedagi v midagi suures koguses kuhugi toimetama, suunama; teravat, ägedat hooga (välja) ütlema'
soome paiskata 'paisata, visata, heita'
karjala paiskata 'heita, ümber lükata, lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

rübima : rübida : rübin 'rübelema, rüsima, trügima, rübeldes tõttama'; mrd 'rügama, kiiresti tegema; üles võtma, haarama, kahmama'
On arvatud, et võib olla murdesõna rubima 'haarama; kiiresti töötama' variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. rubima läänemeresoome vasted on vadja ruvõta 'hakata, alata', soome ruveta 'hakata, alata'; van 'kinni võtta, kinni haarata; nakata', isuri ruveda 'hakata, alata', Aunuse karjala ruveta 'hakata, alata; pikali heita, peale istuda v ronida', lüüdi rubeta 'hakata, alata' ja vepsa rubeta 'kiirustades midagi teha', tüvi võib olla sama mis sõnas rubid. Kirjakeeles on rübima tähendus segunenud rübelema tähendustega.

singuma : singuda : singun mrd 'vinguma; virisema, torisema'
soome singoa 'visata, heita', mrd sinkua 'kärkida, karjuda; kuri olla; vastu vaielda'
isuri singata 'visata'
Aunuse karjala šinkuokseh 'kuri olla', singuo 'laiali ajada, loopida; uuristada'
lüüdi šingoda 'laiali laotada'
vepsa šingotada 'villa kohevaks näppida; laiali loopida, visata, (heina) kaarutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vinguma.

sõimama : sõimata : sõiman 'kedagi valimatute sõnadega halvustama, selliselt oma pahameelt v viha avaldama'
kirderanniku soimama
liivi suoimõ 'sõimata; tõrelda; laimata'
vadja sõimata 'sõimata; laimata'
soome soimata 'laita, noomida; süüdistada; sõimata'
Aunuse karjala soimata 'ette heita, süüdistada'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas sõitma. Eesti keelest võib olla laenatud läti zaimot 'mõnitama'.

tuhisema : tuhiseda : tuhisen 'kõlatut ühetoonilist heli tekitama (tule, tugeva õhuvoolu kohta); kiiresti liikuma, sõitma, libisema'; mrd 'tuikama, pakitsema, surisema'
soome tuhista 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
Aunuse karjala tuhišta 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
vepsa tuhe͔ita 'tupruda, pilvena keerelda, tõusta (suitsu, auru kohta)', tuhahtoitta 'heita, paisata, välja visata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puhuma, suhisema, vuhisema. Vt ka tuhar ja tuhud.

tuhlama : tuhlata : tuhlan '(otsides) tuuseldama, sorima, tuhnima; kahlama, sumama'
● ? karjala tuhlata 'lüüa, virutada, paisata, heita'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tohlama ja/või tohl, tuhnima. On ka arvatud, et tüve vasted võivad olla soome tuhlata 'raisata, pillata, (asjatult) kulutada', karjala tuhlata 'raisata, pillata, kulutada' ja Aunuse karjala tuhlata 'vusserdada, soperdada' (karjala vasted võivad olla soome keelest laenatud). See tüvi on tõenäoliselt skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi dubla, dupla, dufla 'täringu- v õnnemängu mängima' ja vanarootsi dob(b)la, dub(b)la 'täringu- v õnnemängu mängima'.

uisa- liitsõnas uisapäisa 'mõtlematult, läbematult'
soome mrd huiskua 'kõikuda, õõtsuda'; huiskuttaa 'viibutada, lehvitada'
isuri huiskia 'pikakasvuline'
Aunuse karjala huškata 'vehkida; heita, visata'
lüüdi huškaita 'üles visata'
vepsa huśkta 'nüpeldada, piitsutada'; huššuda 'kiikuda'; huššutada 'hüpitada, õhku visata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeeles esineb tüvi (vana viisiütleva käände vormis) vaid selles liitsõnas, murretes leidub teisigi selletüvelisi sõnu, nt huisku 'umbropsu, huupi' ja huiskama 'vehkima, viipama'.

veer1 : veere : veert 'serv, äär'
veer2, veerema
liivi vīerõ 'veeretada; poegida'
vadja veeri 'äär, serv, veer; külg, pool'; veerrä 'veereda, veerelda; loojuda'; veero 'ratas; äär, serv; nõlvak, voor'
soome vieri 'äär, serv'; vieressä 'kõrval; ääres'; vieriä, vierrä 'veereda; tuhmuda'; mrd vieru 'mäenõlv; kaldus'
isuri veeres 'ääres'; veerrä 'veereda; tuhmuda'; veeru 'nõlvak'
Aunuse karjala viertä 'pikali heita; veereda; närtsida; luituda'; vieruisa 'kaldus'; vieres 'ääres'
lüüdi vierdä 'pikali heita; veereda'; vieru 'rull'
vepsa -veŕ 'äär, serv' liitsõnades; verhe, veres 'äärde, ääres'; verda 'langeda, ümber kukkuda, pikali heita; tuhmuda, luituda'
saami fierrat 'veereda, keerelda; ümber minna'
Lule saami vierra 'küngas, mäeseljak'
ersa veŕ- 'üla-, üleval'
mokša väŕ- 'üla-, üleval'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa viŕ 'mets'. Vt ka võõras.

viipama : viibata : viipan 'kätt tõstma ja liigutama, käeliigutusega märku andma'
vadja viipata 'viibata, vehkida, virutada'
soome mrd viipata 'kõikudes pöörduda; kõikuda, vankuda'
isuri viibada 'suure hooga liikuda, kihutada, pühkida'
Aunuse karjala viipata 'heita, visata; viidata, lehvitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vibu.

viskama : visata : viskan 'läbi õhu liikuma panema, heitma'
liivi viskõ 'visata'
vadja viskoa, vizgata 'visata, heita; ilmuda, tekkida; maha jätta, hüljata; tuulata vilja'
soome viskata 'visata; heita, loopida; tuulata vilja'
isuri visada 'tuulata vilja; visata, heita'; viskoja 'visata, loopida'
Aunuse karjala viškata 'tuulata vilja; visata, heita'
lüüdi viškaitta 'tuulata vilja'
vepsa viškaita 'valada, puistata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd viskāt 'viskama' ja viska, viška 'viskelabidas'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur