[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juss-2 liitsõnas jusshein 'karedate harjasjate lehtedega kõrreline heintaim (Nardus stricta)'
● vadja jussi 'jusshein'
soome mrd jussikko, jussiheinä 'jusshein'
isuri jussikko, jussiheinä 'jusshein'
Aunuse karjala jussi 'jusshein'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest juus. Sugulaskeelte vasted on sel juhul eesti keelest laenatud. Vt ka juss1.

kesv : kesva : kesva mrd 'oder'
On oletatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on läti ciesa 'orashein', mrd ciezva 'teatud kõva heintaim', kuid seda on häälikuliselt peetud kaheldavaks. Teisalt on arvatud, et tuletis tüvest kesi, kuid seegi eeldab reeglipäratut häälikuarengut ja tuletussuhet.

luste : luste : lustet 'kõrreline umbrohi v heintaim (Bromus)'
← alggermaani *luχstōn-
rootsi losta 'luste'; van 'uimastav raihein (Lolium temulentum)'
● liivi luškõz 'luste'
soome luste 'luste; lõhnhein (Hierochloë); raihein (Lolium)'
Eesti keelest on ilmselt laenatud läti luste 'luste'.

rai- liitsõnas raihein 'mättataoliste puhmikutena kasvav tähkõisikuga kõrreline heintaim (Lolium)'
← saksa Raigras 'raihein'
Laenuallikas on liitsõna, mille esikomponent on laenatud, järelkomponent tõlgitud (saksa Gras 'rohi; heintaim').

timut : timuti : timutit 'kareda rulja pöörispeaga kõrreline heintaim (Phleum)'
○ tim(m)ot, timutis, tim(m)at, tiimut, timmand, timu, timuk(as), timmuk(as), timakas, ti(i)musk
← saksa Timothy-, Timotheus-, Timotheegras 'timut'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud taimenimetus lähtub Timothy Hansoni eesnimest, kes tõi selle taime Ameerikast Euroopasse. Saksa taimenimetus on liitsõna (Gras 'rohi, hein'), eesti keelde on laenatud ainult esikomponent.