[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
◊ lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
● liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus o › õ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

malk : malga : malka 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, ritv'
← balti
leedu malka 'halg, küttepuud, puuriit'
läti malka 'küttepuu'
preisi malko 'puud'
● liivi mālka 'puuhalg, teivas'
vadja malkka '(katuse-, kuhja)malk'
soome malka 'katusemalk; palk'
isuri malgo 'õlgkatuse v heinakuhja malk', malkko 'õlg-, tohukatuse malk'
karjala malko, malka 'õlgkatuse v heinakuhja malk'
lüüdi malg 'linaleopuu'
vepsa malg 'linaleopuu; katuse-, heinakuhja malk', moug 'kaua vees olnud puu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi malk 'kaigas, vai'. Vt ka malakas.

ripsima : ripsida : ripsin 'piserdama, piisutama; (kergelt) rapsima'
● liivi ripsõ 'raputada; end liigutada; lüüa; silmi pilgutada'
vadja ripsiä '(silmis) virvendada'
soome ripsiä 'piserdada, pritsida, piisutada'; mrd 'puhastada tolmust luuaga, vihaga vms; heinakuhja vms siluda'; ripsaa 'krõbiseda, krabiseda, krõpsatada, praksatada'
isuri ripsuttaa 'piserdada, piisutada'
Aunuse karjala ripsata 'puistata, riputada, piserdada; kiiresti v äkki tegutseda'
lüüdi ripsuttada 'kõlgutada, vehkida'
vepsa ŕipsutada 'silmi pilgutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades riputama ja sipsima.

sang1 : sanga : sanga 'anuma, eseme ülemises osas, peal olev kaarjas käepide; prillidel kõrva taha ulatuv kinnitusosa'
? ← indoeuroopa *ḱanku-, *ḱanko-
vanaislandi há-r '(paadi) tull'
rootsi mrd hå '(paadi) tull'
● vadja sanka 'sang'
soome sanka 'sang; (mitm) prilliraamid'
isuri sanga, sango 'heinakuhja (keskel olev) teivas'
? ersa śango '(heina)hang'
? mokša ćaŋga '(heina)hang'

tugi : toe : tuge 'see, mis hoiab midagi v kedagi maha v ümber kukkumast'
◊ tugev
● liivi ti’g, tü’g 'tugi'
vadja tugõ 'tugi'
soome tuki 'tugi, tugipost'
isuri tuki 'tugipuu (heinakuhja toetamiseks)'
Aunuse karjala tugi 'tugi, tugipuu, tugipost'
lüüdi tugi '(kald)tugi, tugipuu'
vepsa tugi 'tugi, tugipuu; riiv, sulgur (uksel)'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd stugs, stuģis 'kolmejalgne tugi rannale tõmmatud paadi toetamiseks'.