[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
◊ edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
● liivi je’d, je’ddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama ← soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema ← soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

laine : laine : lainet 'ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine'
← alggermaani *χlaini-z, *χlainō
norra lein 'nõlv(ak), kallak'
islandi hlein 'lame kalju, nõlv(ak)'
gooti hlains, hlain 'küngas, kink'
● liivi lain 'laine'
vadja lainõ 'laine; loog'
soome laine 'laine'
isuri laine 'laine; heinakaar'
Aunuse karjala laineh 'vall, kuiva heina kaar, loog'
lüüdi laińiž 'laine; heinakaar'
vepsa laińiž, laineh 'laine; heinakaar'

loog : loo : loogu 'mahaniidetud hein'
← alggermaani *slōǥa-z, *slōǥⁱjōn-
islandi slægja 'värskelt niidetud rohi, hein'
rootsi mrd slog '(heina)kaar, loog; niidetud koht; (metsa)lagendik'
● vadja looko, looku 'loog'
soome luoko 'loog'
isuri luolla (alalütlev) 'lool'
Aunuse karjala luogo 'loog'
lüüdi luog 'loog'
vepsa logo 'loog'
Isuri vaste võib olla eesti või soome keelest laenatud.

vaal2 : vaalu : vaalu ' kokkuriisutud viirg, vall, heinakaar'
← vene val 'vall, muldvall'