[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haibakas : haibaka : haibakat mrd 'hõre, kehv vili v hein; kehv, hõre'
← alggermaani *χauja-
vanaislandi hey 'hein'
vanarootsi hȫ 'hein'
● soome haippu, haiven 'ihukarv, habemekarv, juuksekarv'
karjala haiven 'habemekarv'
Sõna on peetud ka tuletiseks tüvest habe, kuid germaani laen on tõenäolisem. Murdekeeles esineb vähesel määral ka kas-liiteta (h)aip.

hein : heina : heina 'niitudel, põldudel vm kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana'
○ lõunaeesti hain
← balti
leedu šienas 'hein'
läti siens 'hein'
● liivi āina 'rohi; hein'
vadja einä 'hein; rohi, rohttaim'
soome heinä 'hein'
isuri heinä 'hein; umbrohi'
Aunuse karjala heińü 'rohi; hein; umbrohi'
lüüdi heiń 'hein; umbrohi'
vepsa hii̯n 'rohi; hein'
saami suoidni 'hein'

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

kohr : kohru : kohru 'üleskerkinud alt õõnes moodustis'
◊ kore, kores
● liivi koŗŗi 'soine; kohev, pehme'
soome van korho 'kohevaks tehtud kuiv hein'
Aunuse karjala korhota 'kerkida, tõusta'
lüüdi korhištada 'kergitada, (kõrvu) kikki ajada'
vepsa korhotōdāzhe 'tagajalgadele tõusta; pead tõsta'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kõhr ja kõrkjas.

kulu1 : kulu : kulu 'eelmise aasta kuivanud rohi'
← balti
leedu kūlės 'teravilja nõgihaigus'
läti kūla 'kulu'
● liivi ku’l 'kulu'
vadja kulo 'kulu'
soome kulo 'kulu; kulutuli; metsatulekahju'
isuri kulo 'vana hein, kulu'
Aunuse karjala kulo 'kulu'
lüüdi kulo 'kulu'
vepsa kulo 'kulu'

kõnd2 : kõnnu : kõndu 'väheviljakas, hrl kasutamata v asustamata maa-ala'
○ lõunaeesti kond
● soome kontu 'kodu, kodupaik'; mrd 'loomatoit (hein); turvas; soo'
Aunuse karjala kondu 'maa, maaomand; talu'
lüüdi kond, kondu 'kodupaik, kodutalu'
vepsa -kondus (esineb kohanimedes)
Läänemeresoome tüvi.

kõrs : kõrre : kõrt 'umbsete sõlmedega seest õõnes taimevars'
○ kirderanniku kors
← balti *karti
leedu kartis 'teivas, latt; (mitm) pikk rohi, hein'
● vadja kõrsi 'kõrs; kõrrepõld'
soome korsi 'kõrs'
Aunuse karjala korzi 'kõrs, vars'
lüüdi korž 'kõrs'
vepsa korz 'kõrs, vars'

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
● soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

levima : levida : levin 'laiali v edasi kanduma; hõlmama, laiuma'
← soome levitä 'levida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Üksikuid kirjapanekuid on ka eesti murretest, nt levimä 'kangastuma', levitama 'laiali laotama'. Tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *lewā, mille vaste on nt vanaislandi ljá 'niidetud, kokku riisumata hein'.

loog : loo : loogu 'mahaniidetud hein'
← alggermaani *slōǥa-z, *slōǥⁱjōn-
islandi slægja 'värskelt niidetud rohi, hein'
rootsi mrd slog '(heina)kaar, loog; niidetud koht; (metsa)lagendik'
● vadja looko, looku 'loog'
soome luoko 'loog'
isuri luolla (alalütlev) 'lool'
Aunuse karjala luogo 'loog'
lüüdi luog 'loog'
vepsa logo 'loog'
Isuri vaste võib olla eesti või soome keelest laenatud.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

tarn : tarna : tarna 'niiskeis ja soostunud kohtades kasvav kolmekandiliste vartega, tupetaoliste kitsaste lehtedega rohttaim (Carex)'; mrd 'kuluhein'
← algindoiraani *trna-
vanaindia tŕ̥ṇa- 'rohi, taim; õlg, kõrs'
saka tarra- 'rohi, hein'
● soome taarna, van srmt tarna 'mõõkrohi (Cladium)'; mrd 'tarn; soohein'; van srmt 'kastik (Calamagrostis)'
udmurdi turi̮n 'rohi; hein'
komi turun 'rohi; hein'
Võib olla ka pisut hilisem, algiraani laen. Vt ka taarn.

timut : timuti : timutit 'kareda rulja pöörispeaga kõrreline heintaim (Phleum)'
○ tim(m)ot, timutis, tim(m)at, tiimut, timmand, timu, timuk(as), timmuk(as), timakas, ti(i)musk
← saksa Timothy-, Timotheus-, Timotheegras 'timut'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud taimenimetus lähtub Timothy Hansoni eesnimest, kes tõi selle taime Ameerikast Euroopasse. Saksa taimenimetus on liitsõna (Gras 'rohi, hein'), eesti keelde on laenatud ainult esikomponent.