[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
← alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
● vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

kena : kena : kena 'meeldiva välimusega, nägus; meeldiva olemisega, vastutulelik, lahke; meeldiv, päris hea (olukorra, tegevuse, nähtuse vms kohta); üsna suur; imelik, naljakas, veider'
On oletatud, et germaani laen, ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste (vrd vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane', vanafriisi skēne 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'). Otsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata. Eesti keelest on laenatud eestirootsi känat 'ilus, kena', vadja kena 'ilus, kena; sale, sihvakas; edev, keigarlik' ja isuri kena 'ilus, kena'; võib-olla ka liivi knaššist, knaššõ 'kenasti, ilusti' (? ← kenasti). Vt ka kentsakas.

käbe : käbeda : käbedat 'tragi, kärmas'
● vadja tšäpiä 'ilus, tore, kena'
soome mrd käpeä 'käbe, kärmas'
isuri käppiiä 'kaunis, kena'
karjala käpie 'käbe, kärmas, väle'
vepsa käb́ed 'ilus, hea; punane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kräbe.

ruske : ruske : rusket 'punakaspruun, pruunikaspunane'
◊ ruse
← balti
leedu rusvas 'pruunikas; ruskjas', rudskis '(punakas)pruun'
läti rūsgans 'punakaspruun'
● vadja ruskõa 'punakaspruun, pruun; hallikaspruun'
soome ruskea 'pruun'; van '(pruunikas)punane'
isuri ruskia 'punakaspruun, pruun'
Aunuse karjala ruskei 'punane; punakaspruun; ilus; hea, kena; punane vein; punased rõivad; munarebu'
lüüdi rusked 'punane, punetav; pruun [?]'
vepsa rusked 'punane; ilus; hea, kena'
Sarnasust balti tüvega on peetud ka juhuslikuks. Samuti on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *rus(s)a-, mille vaste on vanaülemsaksa rosa- sõnas rosamo 'koidupuna'.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.