[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arenema : areneda : arenen 'kindla seesmise tendentsiga muutuma, hrl tõusujoones; välja kujunema, millestki vähehaaval tekkima; muutudes kulgema v kujunema' haru

haar : haara : haara 'haru'
● vadja aara 'haru; (mitm) jalad, harud; hark, haarik'
soome haara 'haru; hargnemiskoht; jalgevahe'
isuri haara 'haru'
Aunuse karjala huarakko 'haruline'
? Pite saami sarre 'sõrme- v varbavahe'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka haarama.

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
◊ hagerik
← balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
● vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

harali 'mitmes suunas laiali' haru

hargnema : hargneda : hargnen 'eri osadeks jagunema; eri suundadesse laiali liikuma, liikumisel jagunema; lahti tulema' haru

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

harv : harva : harva 'hõre; mittesage; haruldane'
◊ harev, haruldane
● liivi ōra 'harva'; ōraz (omastav arrõ) 'harv, hõre'; ōrali 'haruldane'
vadja arva 'harv, hõre'; arvaa, arvõõ 'harva'
soome harva 'üksik, mõni; hõre, harv'; harvoin 'harva'; harvinainen 'haruldane, erakordne, erandlik, ebatavaline; eriline'
isuri harva 'hõre, harv'; harvaa 'harva'
Aunuse karjala harvu 'harv; hõre'
lüüdi harv 'hõre'; harvaa 'harva'
vepsa harv 'hõre, harv'
? ersa čuro 'hõre, harv'
? handi turәp 'hõre'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted ei ole häälikuliselt reeglipärased. Tüvevariandis haru- on v kadunud u (*o) eest, < *harvoi-. Vt ka hõre.

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
◊ jae, jagelema, jaoks, jaotama
● liivi ja’ggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

kabi : kabja : kapja 'teatud taimtoiduliste imetajate varba otsa ümbritsev ja kaitsev kõva nahamoodustis'
● liivi käbā 'kabi'
vadja kabja 'kabi; sõrg'
soome kavio 'kabi'
isuri kabja 'kabi'
Aunuse karjala kabju 'kabi; sõrg'
lüüdi kabď(e), kabju, kabje 'kabi'
vepsa kab́j 'kabi'
? saami guobir 'sõrg; (kõrvamärgi) haru'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χāfa-z, mille vasted on vanaislandi hófr 'hobusekabi' ja vanarootsi hōv(er) 'hobusekabi', kuid see on häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kabe 'hobusekabi'.

oks : oksa : oksa 'puu v põõsa tüvest v selle harust lähtuv, hrl puitunud varreharu'
● liivi oksā 'oks'
vadja õhsa 'oks'
soome oksa 'oks'
isuri oksa 'oks'
Aunuse karjala oksu 'oks, haru'
lüüdi oks 'oks'
vepsa oks 'oks'
saami oaksi 'oks; sarve haru'
mari ukš 'oks'
? udmurdi usi̮ 'äke'
? komi vos 'haru, oga'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
◊ saras
● vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

tagi2 : tagi : tagi 'kaunistav sakk; (mitm) sakiline niidist kaunistus, sakiline tikand'
← alamsaksa tagge, tacke 'sakk; oks, haru'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sakk .