[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haar : haara : haara 'haru'
● vadja aara 'haru; (mitm) jalad, harud; hark, haarik'
soome haara 'haru; hargnemiskoht; jalgevahe'
isuri haara 'haru'
Aunuse karjala huarakko 'haruline'
? Pite saami sarre 'sõrme- v varbavahe'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka haarama.

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
● liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

hark : hargi : harki 'harali asetsevate harudega ese; kahe v enama samas tasapinnas asetseva haruga põllutööriist'
● liivi ärk, aŗk 'ais; võrgukudumishark'
vadja harkki '(vilja)redel; hargikujuline detail (vankril, vokil)'
soome mrd harkki 'traalankur; ahjuhark; kärbis; kuivatusredel, sard; puunagi; kuhelik; sälk, täke'
isuri harkki 'võrgukudumishark; kuivatusredel, sard'
Läänemeresoome tüvi. Eesti tüve on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa harke 'kabli, reha'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd ārķis 'haruline pulk, hark', eesti keelest eestirootsi hark 'hark, ahjuhark'.

kahvel1 : kahvli : kahvlit 'kahe- kuni neljaharuline riist toidu söömiseks; teatud kahe haruga detail'
○ kahver
← alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark'
Tõenäoliselt veidi hiljem võib samast allikast olla laenatud kahvel2.

kahvel2 : kahvli : kahvlit 'kahvelpurje ülaäärt hoidev (kaheharuline) puu'
← alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark; purjekahvel'
← saksa Gaffel 'purjekahvel'
← rootsi gaffel 'kahvel (söömiseks); hark, hang; ahing; purjekahvel'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, merendustermin on alamsaksa ja hollandi keelest (hollandi gaffel 'kaheharuline hark; purjekahvel') levinud paljudesse keeltesse. Kahvelpurjed tulid kasutusele 17. sajandil, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen. Varem on samast alamsaksa allikast laenatud kahvel1.

ork : orgi : orki 'kepi- v vardataoline sageli terava otsaga ese'
? ← alamsaksa vorke 'suur hark, kahvel (nt heinahang, sõnnikuhark)'
Murretes esineb kohati v kadu o eest. Paiguti võib olla segunenud ora tüvega.

pint : pinda : pinta 'koot'; mrd 'nooda hark'
● ? Salatsi liivi pīntik 'koot'
On arvatud, et võib olla laenatud alamsaksa või saksa keelest, ← alamsaksa pint 'peenis' või ← saksa Pint 'peenis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pint 'liikuva osaga viljapeksuriist'.

ragulka : ragulka : ragulkat 'kaheharulisest puuoksast hark, mille lõhestatud otste vahele pistetud kummiriba abil lapsed lennutavad kivikesi, paberist kuule vms, kada'
← vene kõnek rogúl’ka 'harkjas ese; ragulka'

talb : talva : talba 'kiilukujuline tööriist endisajal puidu lõhestamiseks ja voolimiseks'
? ← balti *dalb-
leedu dalba 'kang'
läti dalbs '(puu)tüvi; ritv, latt; kaheharuline hark; puuõõs'
preisi dalptan 'rauast teravik aukude tegemiseks'
● liivi dālba 'jäme latt; hoob; (heina- v õle)koormapuu'
soome mrd talpoa 'sõtkuda, segada'
Laenatud võib olla ka sama balti tüve teine variant, tõlv. Eesti keelest on laenatud soome mrd talpa 'jäme kiil'.

vigel : vigla : vikla 'hang, hark'; mrd 'kahvel'
← vanavene *vidla, mrd *vigla 'hark'
vene vílka 'kahvel'
Otseseks laenuallikaks on olnud vanavene sõna Pihkva murdevariant, kus oli toimunud häälikumuutus -dl- > -gl-.