[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hargnema : hargneda : hargnen 'eri osadeks jagunema; eri suundadesse laiali liikuma, liikumisel jagunema; lahti tulema' haru

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

kehklema : kehelda : kehklen 'mitte paigal püsima, rahutult liikvel olema'; mrd 'kiitlema, hooplema'
◊ kehitama
● soome kehkeä 'kobe, kohev; ergas, tarmukas'; mrd 'innukas, aldis'; kehitä, kehjetä, kehkeytyä 'lahti hargneda, lahti tulla; moodustuda, kujuneda, kasvada'
Aunuse karjala kehittiä 'kehutada; soovitada; pakkuda (sööki-jooki)'
vepsa kehkitada 'peale v ümber kerida'
On arvatud, et tuletis tüvest keha.