[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hapu : hapu : haput 'maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms iseloomulik'
● liivi appõn 'hapu'
vadja apoo 'hapu; hapendatud'
soome hapan 'hapu; hapnenud; happeline'
isuri haban 'hapu; hapnenud'
Aunuse karjala hapannuh 'mäda'; hapata 'mädaneda, kõduneda; hapuks minna'
lüüdi hapata 'mädaneda; hapneda; halvaks minna'
vepsa hapata 'mädaneda; hapneda'
ersa čapamo 'hapusus; hapu'
mokša šapama 'hapu; kibe, mõru'
mari šopo 'hapu'
? handi šŭw 'juuretis'
? mansi sāwi- 'hapuks minema'
? ungari savanyú 'hapu'
Läänemeresoome-volga või soome-ugri tüvi.

muigama : muiata : muigan 'põgusalt, kergelt naeratama'
◊ muigutama
● vadja muikuttaa 'haigutada', muikisõlla 'muhelda, muiata; tusatseda, tusast nägu teha'
soome muikea 'hapu, kirbe; mesimagus, lipitsev', muikistaa 'grimasse, nägusid teha; huuli krimpsutada'
Aunuse karjala muigei 'hapu; hapuks läinud', muijota 'hapneda, hapuks v käärima minna; lõõtsutada, lämbuda; viivitada, peatuma jääda'
lüüdi muiged 'hapu; kirbe', muigota 'hapneda'
vepsa muiged 'hapu', muigota 'hapneda'
Läänemeresoome tüvi.

müre : müreda : müredat mrd 'tilgastanud, kergelt hapu'
● liivi murātsõ, murāstõ 'hapuks minna (kalast)'
vadja mür(r)ähtää, mürrästää, mürtüä 'tilgastada'
soome myrtyä 'tilgastada, hapuks minna; mossi, tujust ära minna'
karjala mürtüö 'tilgastada, hapuks minna; pahaseks saada, solvuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka mürk .