[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hani : hane : hane 'suur pikakaelaline veelind (Anser)'
← balti
leedu žąsis 'hani'
läti zoss 'hani'
preisi sansy 'hani'
● vadja anõ 'hani'
soome hanhi 'hani'
isuri hanhi 'hani'
Aunuse karjala hanhi 'metshani'
lüüdi hanh 'hani'
vepsa hanh́ 'hani'

kurg : kure : kurge 'suur, pika noka ja kaela ning kõrgete jalgadega lind (Grus)'
● liivi kurg 'sookurg'
vadja kurtši 'sookurg'
soome kurki 'sookurg'
isuri kurki 'sookurg'
Aunuse karjala kurgi 'sookurg'
lüüdi kuŕg 'sookurg'
vepsa kuŕǵ 'sookurg'
saami guorga 'sookurg'
ersa kargo 'sookurg'
mokša karga 'sookurg'
neenetsi χǝŕo 'sookurg'
eenetsi kori 'sookurg'
sölkupi k͔ara 'sookurg'
kamassi kuruju 'sookurg'
matori körüh 'sookurg'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt sumeri kur-gi 'hani', akadi kurkū 'hani'.

lagle : lagle : laglet 'hanesarnane veelind (Branta)'
● vadja laglud 'lagleke'
soome mrd lakla 'rabahani; teatav pardiliik'
Aunuse karjala laglattua 'vadistada, pidevalt rääkida; häälitseda (lindude kohta)'
karjala laklut 'teatav veelind'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saami láfol 'roosterind-tüll', lõunahandi ḷŏγaḷ 'part', idahandi ḷŏγə̑ḷ 'part', ḷäk-ᴧont 'teatav haneliik', vanaislandi gagl 'väike hani'.

lind : linnu : lindu 'tiibade ja sulgkattega kahejalgne selgroogne loom'
● liivi lind 'lind'
vadja lintu 'lind'
soome lintu 'lind'
isuri lindu 'lind'
Aunuse karjala lindu 'lind'
lüüdi ľind 'lind'
vepsa ľind 'lind'
? saami loddi 'lind; lendav putukas'
? mari luδo 'part'
? handi lont 'hani'
? mansi lunt 'hani'
? ungari lúd 'metshani'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad ebareeglipärast vokaalimuutust.

luik : luige : luike 'suur pikakaelaline veelind (Cygnus)' luikama
● vadja luikko 'luik'
soome mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
karjala luikku 'hani'

luikama : luigata : luikan 'heledasti huikama v hüüdma'
◊ luik
● vadja luikata 'neelata; rüübata', luikko 'luik'
soome luikata 'huigata, hõigata', mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
Aunuse karjala luikkua 'nuuksuda'
karjala luikku 'hani'
lüüdi luikata 'häälitseda'
vepsa luikasteldas 'luksuda, kõõksuda; naerust lämbuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.

piilu : piilu : piilut lastek 'piilupart; part, pardipoeg'
● liivi pī’lõz 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa pīle 'noor hani v part'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt läti pīle 'pardike', leedu mrd pyle 'pardike', bulgaaria pile 'tibu, linnuke'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīl 'part'.