Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 8 artiklit
ahing : ahingu : ahingut 'kisuliste harudega torkeriist kalapüügivahendina'
← balti
leedu akstinas 'astel, nõel, oga'
läti akstins 'astel, nõel'
● liivi a’ņgõz 'ahing'
soome ahingas 'ahing'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud, mõjutada on võinud ka ang 'hang'.
hang1 : hange : hange 'tuulest kokku keerutatud, kokkutuisanud lume-, ka liiva- vm aine kuhjatis'
◊ hanguma
● liivi ang 'hang'
vadja antši 'hang; kõva lumekoorik'
soome hanki 'lumevaip, lumehanged; lumekoorik'
isuri hangi 'lumekoorik'
Aunuse karjala hangi 'lumevaip; lumekoorik'
lüüdi hang 'lumevaip; lumekoorik'
vepsa hang 'lumekoorik'
Läänemeresoome tüvi.
hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
● liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.
hanguma : hanguda : hangun 'jahtudes tarduma, kõvastuma' hang1
kahvel2 : kahvli : kahvlit 'kahvelpurje ülaäärt hoidev (kaheharuline) puu'
← alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark; purjekahvel'
← saksa Gaffel 'purjekahvel'
← rootsi gaffel 'kahvel (söömiseks); hark, hang; ahing; purjekahvel'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, merendustermin on alamsaksa ja hollandi keelest (hollandi gaffel 'kaheharuline hark; purjekahvel') levinud paljudesse keeltesse. Kahvelpurjed tulid kasutusele 17. sajandil, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen. Varem on samast alamsaksa allikast laenatud kahvel1.
pahn : pahna : pahna '(peenem) põhk, sasi; praht, rämps, tarbetu kraam'
? ← alggermaani *faznā- 'lumi; aganad, õled'
vanaislandi fǫnn 'lumi, hang'
● vadja pahna 'pahn, õled loomade allapanuks'
soome pahna 'aluspõhk, pahn; sealaut'
isuri pahna 'sealaut'
Aunuse karjala pahnu 'sea ase'
lüüdi pahn 'karu v mägra pesa'
vepsa pahn 'sea allapanu'
On arvatud, et sama tüve variant võib olla ka lõunaeesti paht 'sealaut', liivi pō’dõz, pō’dõks 'magamiskoht, pesa; põhk'. Vt ka pahmas.
sang1 : sanga : sanga 'anuma, eseme ülemises osas, peal olev kaarjas käepide; prillidel kõrva taha ulatuv kinnitusosa'
? ← indoeuroopa *ḱanku-, *ḱanko-
vanaislandi há-r '(paadi) tull'
rootsi mrd hå '(paadi) tull'
● vadja sanka 'sang'
soome sanka 'sang; (mitm) prilliraamid'
isuri sanga, sango 'heinakuhja (keskel olev) teivas'
? ersa śango '(heina)hang'
? mokša ćaŋga '(heina)hang'
vigel : vigla : vikla 'hang, hark'; mrd 'kahvel'
← vanavene *vidla, mrd *vigla 'hark'
vene vílka 'kahvel'
Otseseks laenuallikaks on olnud vanavene sõna Pihkva murdevariant, kus oli toimunud häälikumuutus -dl- > -gl-.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |