[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

haukama : haugata : haukan '(isukalt, suurt tükki) hammustama'
soome haukata 'haugata, hammustada; einet võtta, veidi süüa'
isuri haugada 'haugata, hammustada'
Aunuse karjala haukata 'haugata, hammustada; einet võtta, veidi süüa'
lüüdi haukaita 'haugata, hammustada'
vepsa haukaita 'haugata, hammustada'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas haukuma.

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
kargutama
liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

nihvama : nihvata : nihvan 'nähvama'
niuhti
soome niuha 'tige, kuri, pahur (eriti hobuse kohta)', mrd niuhoa, niuhottaa 'tige olla (inimese kohta); hammustada püüda, kõrvu lidutada (hobuse kohta)'
vepsa ńuhotada 'kõrvu lidutada (vihase hobuse kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nähvama, sihvama, vihvatama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas niuhti.

närima : närida : närin 'korduvalt hammustades millegi küljest osakesi eraldama, neid hammaste abil peenestama'
vadja näriä 'närida; ära v katki hammustada'
soome mrd näriä 'närida, järada; nüsida'
isuri närriiä 'närida, järada; sõimata, haukuda'
Aunuse karjala närištä 'kriuksuda, kägiseda; viriseda, näägutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas järama.

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
purd, pure, puri-2, puru1
liivi purrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

puskama : pusata : puskan '(sarvedega) torkama v tõukama'
puselema, pusu-
liivi puslõ 'pea v sarvedega pusata'
vadja pusata, puskõa 'puskida'
soome puskea 'tõugata, pusata, lükata'
isuri puskia 'tõugata, pusata; hammustada (sääse kohta)'
Aunuse karjala puskie 'puskida; vajutada, peale suruda'
lüüdi puskeda 'tõugata, pusata'
vepsa puskta 'puskida; torgata; tappa'
Lule saami påskåti- 'torgata, pista, surnuks pussitada'
mari püškə̑laš '(haak- v nööpnõelaga) kinnitama; pistma, torkama, hammustama'
handi poχəl- 'pistma, torkama; tõukama, puskama'
mansi puwt- 'pistma, torkama; tõukama, puskama'
Soome-ugri tüvi.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
raim
?alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
liivi raḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

rapsima : rapsida : rapsin 'korduvalt (kergelt) lööma, vehkima; rabelema, vehklema; korduvalt haarama; rebima, kitkuma; (vilja, oksi vm) lõikama; tuld põlema kraapsima'
kraps1, kraps2, rapsakas
liivi rapsõ 'ära hammustada, napsata'
vadja rapsia 'rabelda, vehelda; raputada; sakutada, rebida; (linu) ropsida'
soome rapsia 'laasida, tükeldada; kaapida, kriipida; (vitsaga vm) lüüa, vehkida; niita'
isuri rapsia 'raputada'
Aunuse karjala rapsata 'lüüa, nähvata; midagi kiiresti teha, järsku öelda'
lüüdi rapsuttada 'kergelt lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, napsama, sapsama.

salvama : salvata : salvan 'hammustama; nõelama, pistma; järsku torkavalt, teravas toonis midagi ütlema'; mrd 'palkseina ehitama'
salv1
Salatsi liivi sall 'hammustada, salvata, närida'
vadja salvaa, salvoa '(palkmaja) raiuda, ehitada; (kaevurakkeid) tahuda, raiuda', salvo '(veel sarikateta) palkehitis; raie- e palgikord (palkehitises); ristnurk; kaevusalv, vilja-, kartulisalv'
soome salvaa 'palkmaja raiuda, ehitada; kohitseda'
isuri salvoa 'palkmaja raiuda, ehitada'
Aunuse karjala salvua 'raiuda, ehitada', salvo 'puitkere, puust rakked'
lüüdi salvada, sauvada 'palkmaja raiuda, ehitada; kohitseda'
vepsa souda 'üles raiuda, palkidest ehitada', souvatada 'kohitseda'
lõunasaami suolvedh 'hammustada'
Läänemeresoome-saami tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur