[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hammas : hamba : hammast 'luumoodustis inimese v looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks'
← balti
leedu žambas 'terav serv või nurk'; žambis 'puuader'
läti zobs 'hammas'
● liivi āmbaz 'hammas'
vadja ammas 'hammas; konks, pulk; sälk, täke'
soome hammas 'hammas'
isuri hammas 'hammas; sälk, täke'
Aunuse karjala hammas 'hammas; pulk'
lüüdi hambaz 'hammas; pulk'
vepsa hambaz 'hammas; pulk, pii; täke, sälk'
Vt ka pii.

kiki : kiki : kikit lastek 'hammas' kikkis

kiks : kiksu : kiksu mrd 'kartulikonks'; lastek 'hammas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kikkis ja niks.

kiku : kiku : kikut lastek 'hammas' kikkis

pii : pii : piid 'peenike pulgake, pinnuke v haagike, konks'
● liivi pīgõz 'pii'
vadja pii 'pii, pulk, hammas'
soome pii 'pii, pulk'
isuri pii 'pii, pulk'
Aunuse karjala pii 'pii, pulk, hammas'
lüüdi pii '(reha, ahingu) pii, pulk'
vepsa pi '(reha, kammi, soa) pii'
ersa pej 'hammas'
mokša pej 'hammas'
mari püj 'hammas; pii'
udmurdi piń 'hammas; pii'
komi piń 'hammas; pii'
handi peŋk 'hammas'
mansi puŋk 'hammas'
ungari fog 'hammas; pii'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keeltes on hilisem balti laen hammas kõrvale tõrjunud osa esialgsest tähendusest. Võib ka olla vanem, uurali tüvi, mille vasted on lisaks kirderannikumurretes tuntud pii liitsõnas piikivi 'tulekivi' (võib olla laenatud soome keelest), soome pii 'räni(kivi)', isuri pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', karjala pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', saami biŋal 'lülipuit', neenetsi pæ 'kivi; klaas(pudel), portselan; mägi', eenetsi pu 'kivi', nganassaani χualǝ 'kivi', sölkupi pǖ 'kivi', kamassi pi 'kivi, maak; ränikivi', matori hilä 'kalju'.

puri-2 liitsõnas purihammas 'iga silmahambast tagapool asetsev laia mälumispinnaga hammas' purema

pügal : pügala : pügalat 'hrl ristipidi asetsev sisselõige, täke, sälk, kriips pikergusel asjal; kraad (temperatuuri mõõtmiseks)'; kõnek 'punkt, paragrahv'
◊ pugal
● vadja pütšälä '(vanust näitav) sarvepügal (lehmal)'
soome pykälä 'pügal, sälk, täke; hammas, sakk; paragrahv'
isuri pükkäälä 'sälk; termomeetri pügal'
karjala pükälä 'sälk, täke, soon'
lüüdi pügäläińe 'pügal, sälk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pugala (lehmanimi) (← pugal 'kirju lehm').