[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hala- liitsõnas halapaju 'põõsana kasvav sinakaspunaste v -pruunide vitsjate okstega paju (Salix acutifolia)'
? ← balti
leedu žalsvas 'rohekas'
● liivi alābõz 'paju, remmelgas'
soome halava 'raudremmelgas, raudpaju'
Samast balti tüvest on laenatud ka haljas.

hale1 : hale : halet 'vaserooste' haljas

haljas : halja : haljast 'noore rohu värvi roheline; läikiv, hiilgav'
◊ hale1
← balti
leedu žalias 'roheline, haljas; toores'
läti zaļš 'roheline, haljas; toores'
preisi žaligan (sihitav) 'roheline'
● liivi ōļaz 'roheline'
vadja aľľas 'toores, roheline; haljas, läikiv'
soome haljakka 'kahvatu, kahkjas, valkjas; pleekinud'
isuri haljas 'haljas'
Aunuse karjala haľľakko 'kalev'
lüüdi haľľak 'kalev; kalevist jakk'
Tuletis hale1 on kirjakeeles oskussõnana kasutusele võetud murdesõna algse tähendusega 'hallitus; kirme, õhuke kord; silmakae'. Samast balti tüvest on laenatud ka hala-.

karske : karske : karsket 'alkoholi mittetarvitav; kõlbeliselt puhas, vooruslik; karge, värske, karastav'; mrd 'lopsakas, haljas'
○ karsk, karss, karst
← alamsaksa karsch 'elav, värske, jõuline'

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi vī’ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.

virb : virva : virba 'noor kasv, võsu, väike haljas oks'
◊ virves
← balti
leedu virbas 'vits, väät; varb'
läti virbs 'peenike pulk; varb; ritv'
● liivi vīrba 'pulk; praevarras; kudumisvarras'
vadja virpi 'habras noor naine'
soome virpi 'virb; oks, raag'

võhm : võhma : võhma 'jõud, jaks'
Tõenäoliselt sama tüvi mis murdesõnas võhmas 'soosaar'. Sel juhul balti laen, ← balti *vešma, mille vasted on leedu vešėti 'vohama, rikkalikult kasvama'; vešlus 'lopsakas, viljakas'. Läänemeresoome keelte vasted on vadja Võhmas (oja nimi) ja soome vehmas 'haljas; lopsakas'; van kirjak 'karjamaa'; mrd 'noor lehtpuumets'. Teisalt on arvatud, et reeglipäratu variant sõnast võim, võima.