[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

haige : haige : haiget 'mingit haigust põdev, mitteterve'
liivi āigõz sõnaühendis laps āigõz 'lapsevoodi, nurgavoodi'
soome haikea 'nukker, kurb; hale; morn, sünge'; mrd haika 'paha tuju, mure, kurb meel'
karjala haiku 'suits; ving'; rhvl haikie 'kurb'
? vepsa haikar 'ving, karm'
Lule saami suoikē 'tuuletõmme'
Läänemeresoome-saami tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

halastama : halastada : halastan 'armu heitma, (kedagi) säästma' hale2

hale1 : hale : halet 'vaserooste' haljas

hale2 : haleda : haledat 'härras, kergesti kurvastav, kurb; vilets'
halastama
liivi alāstõ 'halastada'
vadja alõassi, halliassi 'haledalt'
soome haalea 'leige; kahvatu, valkjas, luitunud, pleekinud; leebe, kurblik', mrd halea 'kurb'
isuri haalia 'leige; kahvatu, luitunud'
karjala hoalie 'leige; kahvatu'
Läänemeresoome tüvi.

haljas : halja : haljast 'noore rohu värvi roheline; läikiv, hiilgav'
hale1
balti
leedu žalias 'roheline, haljas; toores'
läti zaļš 'roheline, haljas; toores'
preisi žaligan (sihitav) 'roheline'
liivi ōļaz 'roheline'
vadja aľľas 'toores, roheline; haljas, läikiv'
soome haljakka 'kahvatu, kahkjas, valkjas; pleekinud'
isuri haljas 'haljas'
Aunuse karjala haľľakko 'kalev'
lüüdi haľľak 'kalev; kalevist jakk'
Tuletis hale1 on kirjakeeles oskussõnana kasutusele võetud murdesõna algse tähendusega 'hallitus; kirme, õhuke kord; silmakae'. Samast balti tüvest on laenatud ka hala-.

hoon : hoonu : hoonu mrd 'halb, vilets; kõhetu, kõhn'
vadja oono 'nõrk, vilets', oonokkainõ 'kõhn, lahja'
soome huono 'halb, paha; kehv; vilets, hale; nõrk, väeti'
isuri hoono 'halb'
Aunuse karjala huono 'halb, paha, vilets'
lüüdi huono 'halb, kehv'
Läänemeresoome tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud.

hõllandus : hõllanduse : hõllandust 'igatsus'
Tuletis lõunaeestilisest murdetüvest hõla 'soov, iha'. On arvatud, et see on tüve hale2 variant.

härras : härda : härrast 'tundlik, hale; haledust väljendav'
?alggermaani *χarđuz
gooti hardus 'range, karm, kõva'
vanaislandi harðr 'kõva; tugev; innukas'
saksa hart 'kõva; tugev; visa; range, karm'
inglise hard 'raske; kõva'
Vt ka harras.

pips : pipsi : pipsi kõnek 'peps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt peps. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt baltisaksa piepsig, pipsig 'nõrk, väike, hale, armetu; haiglane, põdur; kõrge hääl'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur