[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

haldama : hallata : haldan 'valitsema, administreerima'
← soome haltu (seesütlev hallussa) 'valdus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, laenuallikas võib olla samatüveline kui sõna haldjas laenuallikas.

haldjas : haldja : haldjat 'looduses, elamus vm valitsev kujuteldav üleloomulik olend'
? ← algskandinaavia *haldija
vanarootsi -hælde liitsõnas samhælde 'ühendus'
● vadja altia(s) 'haldjas'
soome haltija 'omanik, valdaja; haldaja; haldjas, kaitsevaim; päkapikk'
isuri haltias 'haldjas; kummitus'
karjala haltie 'omanik, valdaja; haldjas, kaitsevaim'
lüüdi haľgii 'haldjas'
Kui sõna on skandinaavia laen, on sõna tähendus eesti ja teisteski läänemeresoome keeltes muutunud. Vt ka haldama.

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
● liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

papp1 : papi : pappi 'apostliku õigeusu vaimulik'; kõnek 'kirikuõpetaja'; van 'paganlike jumalate kultusega seotud isik'
← vanavene popŭ 'vaimulik'
● liivi päp 'kirikuõpetaja, pastor'
vadja pappi 'preester, apostliku õigeusu vaimulik; haldjas'
soome pappi 'pastor, kirikuõpetaja; preester'
isuri pappi 'preester, vaimulik'
Aunuse karjala pappi 'preester, vaimulik'
lüüdi papp 'preester, vaimulik'
vepsa paṕ 'preester, vaimulik'
Teise seletuse järgi on tüvi laenatud lääne poolt: eesti ja liivi keelde alamsaksast, ← alamsaksa pape 'vaimulik', ning soome ja karjala keelde skandinaavlastelt, tüvest, mille vasted on vanaislandi papi 'vaimulik', vanarootsi papi 'preester'. Hiljem on laenatud vanavene tüve vene vaste, popp.

tont : tondi : tonti 'ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus; (kirumissõnana) kurivaim, sunnik, mait'
○ tunt
← eestirootsi tont 'majavaim, -haldjas'
Eesti keelest on laenatud liivi toņt 'majavaim; kuri vaim', vadja tontti 'kurat, vanapagan, tont, paha vaim (ka sõimusõnana)' ja isuri tontti 'kurivaim, sunnik, mait; kurat'.