[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
◊ illama
? ← alggermaani *ilχⁱja-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
● vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
● vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

paha : paha : paha 'halb, nõuetele mittevastav, ebarahuldav, vilets; moraalselt vääritu, kuri, õel; ebasoodus, mittesobiv; ebamugav, tülikas'
? ← alggermaani *bāǥa-
vanaislandi bágr 'raske, keeruline'
rootsi mrd båg 'kangekaelne, visa'
● liivi pō’mi 'pahempidine; vasak'
vadja paha 'paha, halb(us); tige, kuri; (vana)kurat'
soome paha 'paha, halb, kuri, ebameeldiv'
isuri paha 'paha, halb; vilets, kehv; kurat'
Aunuse karjala paha 'halb, paha; haige, nõrk; kõlbmatu; ebameeldiv; õnnetus, häda'
lüüdi paha 'paha, halb; kurat'
vepsa paha 'tige, kuri; halb; kehv, nõrk'
Vt ka paa, paharet, pahe.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

puuslik : puusliku : puuslikku '(eba)jumalakuju; jumaldatu, iidol, ebajumal'
On arvatud, et tuletatud lõunaeesti murdesõnast poostel 'nõid; kuri, halb inimene', puus(t)li 'pühapilt, jumalakuju, kaitsevaim', ← alamsaksa apostel 'apostel' või ← saksa Apostel 'apostel'. Teise seisukoha järgi võib olla laenatud vene keelest, ← vene apóstol 'apostel'. On ka arvatud, et laenuallikas võib olla ← vene posól 'saadik, läkitatu' või ← vene bóžij lik 'jumalanägu, -kuju'. Murretes on tüvi levinud Kagu-Eestis, seepärast on vene keelest laenamist peetud tõenäolisemaks.

õel : õela : õelat 'pahasoovlik, kiuslik, kuri, tige'; mrd 'vilets, kehv, nigel'
● Salatsi liivi ǖl 'kuri, õel, halb'
vadja õjõla 'harv, hõre, vile, kehv'

äiatar : äiatari : äiatari 'hallikasroheliste lehtedega ja pikaraoliste lillakate õienuttidega rohttaim (Knautia)'
On arvatud, et tekkinud liitsõnast, mille esimene osis oli läänemeresoome tüvi, mille vasted on Võru murde sõna äi, äio 'kurat' ja soome häijy 'kuri, halb', ning teine osis tera.