[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

eba- 'mitte-; väär-, võlts-' ei
● liivi ä’b 'ei'
vadja epä- liitsõnas epä-üvä 'halb'
soome epä- 'eba-, mitte-'
isuri epä- liitsõnas ebäsurma 'varjusurm; surm õnnetusjuhtumi tagajärjel'
Aunuse karjala ebä- 'eba-, mitte'
lüüdi ebä- liitsõnas ebävoimaine 'haige'
vepsa eba (eitusverbi mitmuse 3P)
saami œp, œ̅p (eitusverbi mitmuse 1P)
udmurdi e̮ve̮l, eve̮l, ebȯw 'ei ole, ei'
komi abu, ab, abi̮ 'ei ole, ei'

halb : halva : halba 'oma laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne; negatiivsete eetiliste omadustega; mingis suhtes ebasoodus'
● vadja rhvl alpa 'halb'
soome halpa 'odav; väheväärtuslik, tühine; lihtne'
isuri halva 'odav'
Läänemeresoome tüvi. Tüve on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *salwa-z, mille vaste on nt norra mrd sal 'kahvatu; jõuetu, nõrk'. Salatsi liivi alu 'halb' on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

hoon : hoonu : hoonu mrd 'halb, vilets; kõhetu, kõhn'
● vadja oono 'nõrk, vilets', oonokkainõ 'kõhn, lahja'
soome huono 'halb, paha; kehv; vilets, hale; nõrk, väeti'
isuri hoono 'halb'
Aunuse karjala huono 'halb, paha, vilets'
lüüdi huono 'halb, kehv'
Läänemeresoome tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud.

hubane : hubase : hubast 'mugav, õdus'
● liivi obāz, o’bbi 'hiline'
soome hupa 'kergesti kuluv; pillav, raiskav; lõbus, lustlik'; hupainen, hupaisa 'lõbus, lustlik'
isuri huba 'kehv, nõrk; kergesti kuluv'
Aunuse karjala huba 'väike; kitsas'
lüüdi huba 'väike'; hubeta 'väheneda, kahaneda'
vepsa huba 'halb, paha'; hubeta 'väheneda; kõhnuda; õheneda'
ersa čova 'õhuke; peen; peenike, sale'
mokša šuvańä 'õhuke; peen; peenike, sale'
ungari sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv'
Soome-ugri tüvi. Vt ka huvi ja oblikas.

iiveldama : iiveldada : iiveldan 'paha v läilat tunnet, oksendamistungi tekitama'; mrd 'leemendama, läikima'
? ← saksa übel 'paha, halb, ebameeldiv; vastik, jälk'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas iibama. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome hiveltyä 'nõrgeneda, kiduda, valulikuks muutuda', Aunuse karjala hiveľdüö 'nihestada', lüüdi hiveüdüdä 'nihestada' ja vepsa hiveľ- liitsõnas hiveľhein 'nihestuse raviks kasutatud taim'.

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
◊ illama
? ← alggermaani *ilχⁱja-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
● vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

kadal : kadala : kadalat 'vilets, armetu'; mrd 'lühinägelik; pilus, kissis'
← alggermaani *skaþala-z
vanaülemsaksa scadal 'halb, alatu, petislik'
← alggermaani *χatala-z
vanaülemsaksa hazzal 'vaenulik'
● vadja katala 'vilets, armetu'
soome katala 'vilets, armetu; alatu, põlatud; ilge, nurjatu'
Aunuse karjala van kadal 'õnnetu, osatu; hädavares'
Võib olla ka soome keelest laenatud, sest esineb peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses.

kahi2 : kahja : kahja 'kübaramust, raudvitriol'; mrd 'potisinine; värvivedelik; värvipära; õlle- või kaljapära'
● ? soome mrd kahja liitsõnas kahjaleipä 'halb, vilets leib', kahelo, kahero 'halb, vilets leib'
Häälikuliselt ja tähenduslikult on võimalik, et sama tüvi mis kahi1, kuid kuna murdelevik on suures osas erinev, siis on peetud eri päritoluga tüveks.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kirev : kireva : kirevat 'erinevaid värvusi omav; mitmekesine, vaheldusrikas'; mrd 'keeruline, segane, halb' kiri

kunnatu : kunnatu : kunnatut mrd 'sündsusetu, sobimatu, halb'
● soome kunto '(seisu)kord, seisund, vorm'; van kunnoton 'kõlbmatu, vilets'
Arvatavasti tuletis tüve -kond variandist.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
● vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

kõhn : kõhna : kõhna 'õhukese nahaaluse rasvkoega, lahja'
● soome kehno 'vilets, kehv; halb'; mrd 'kurivaim, kurat'
isuri kehno 'vilets; kõhn; lahja'
Aunuse karjala kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
lüüdi kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
? saami geanis 'sobiv tapmiseks (looma kohta); halb'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
← eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
◊ lame, lammutama
← alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
● vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

lehk : leha : lehka 'tugev, hrl ebameeldiv lõhn, hais'
● soome van kirjak löhkä 'halb lõhn, hais'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lehvima.

lits : litsi : litsi 'tasu eest meestega seksuaalvahekorda astuv naine, lõbunaine, hoor; kergete elukommetega, liiderlik naine'
● liivi litš 'halb asi, õnnetus; hoor'
vadja littsi 'hoor'
soome litsu 'põlatav, halb naine'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lits 'lirva, libu'. Vt ka lita.

losa 'lohakalt ripakil, lösakil; lõdvalt istuvas v lamavas asendis'
◊ lossis
● liivi lo’zzõ 'aeglaselt laskuda', loš 'katki pigistatud, lömastatud'
soome mrd losa 'halvas seisukorras ese; halb või laisk naine'
karjala lošo 'halvas seisukorras ese; vana, vilets inimene v loom'
saami loassi 'vaeseke, õnnetuke, armetuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lösakil. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

maine : maine : mainet 'kuulsus, reputatsioon, hea (v halb) nimi'
← soome maine 'maine, kuulsus, reputatsioon'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome sõna on tuletis mainima tüvest.

nilbe : nilbe : nilbet 'siivutu, rõve, ropp'; mrd 'libe'
● liivi nīlba 'nõrk, kidur; halb vintske liha'
soome mrd nilva 'lima', van srmt nilveä 'libe, limane', nilpa 'libe'
Aunuse karjala ńilpakko 'libe'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna nilb, nilv, nilu 'lima'. Lähedane tüvi on nt murdesõnas nälv, nälpama. Vt ka nilpama.

niru : niru : niru 'näru, vilets, halb; selliste omadustega inimene, loom v ese'
◊ nirakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt näru.

nurjas 'ebaõnnestunud, rikutud, untsus'
◊ nuri-, nurjatu
● soome nurja 'pahem, vasak; halb, kehv; pahempidine, segipaisatud'; nurin 'pahupidi; ümber, kummuli; tagurpidi, valepidi, vastupidi'
On oletatud, et võib olla tuletis nurama tüvest. nuri- on tüve reeglipärane lõpukaoline nimetava käände vorm. Paljudes läänemeresoome keeltes esineb lähedane m-alguline tüvi, mille vasted on isuri murniin 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', Aunuse karjala muuri 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', lüüdi murďi, murńi 'pahupidi; kummuli; tagurpidi' ja vepsa mur(g)ni 'pahupidi'.

nõder : nõdra : nõtra 'nõrk, jõuetu, vilets'; mrd 'kätkivibu'
○ kirderanniku notra, noder
● liivi nõ’ddõrz 'nõrk, väike, habras'
vadja nõdra 'nõrk; vilets, kehv; nõtke, paindlik; peenike; vedel(avõitu); alandlik, kuulekas'
soome nöyrä 'alandlik, kuulekas; nõtke, paindlik'; mrd 'lahja (nt kohv); halb ilm (eriti tuisk); sulailm'
isuri nodra 'nõtke, paindlik; nõrk'
Aunuse karjala ńeürü 'osav; tark, taiplik'
karjala neürä 'alandlik, kuulekas; halb, nõrk, vilets; kehv, tuisune, tuuline (ilma kohta); osav; tark, taiplik'
Läänemeresoome tüvi.

nüke : nükke : nüket 'kaval võte, riugas; nöökav torge, pilge'
? ← alamsaksa nuck(e) 'äkiline löök, sööst; halb tuju, salakavalus, varjatud õelus'
? ← baltisaksa Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne tuju', Nücken, Nicken (mitm) 'salakaval trikk, kapriis, jonnakus'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

paha : paha : paha 'halb, nõuetele mittevastav, ebarahuldav, vilets; moraalselt vääritu, kuri, õel; ebasoodus, mittesobiv; ebamugav, tülikas'
? ← alggermaani *bāǥa-
vanaislandi bágr 'raske, keeruline'
rootsi mrd båg 'kangekaelne, visa'
● liivi pō’mi 'pahempidine; vasak'
vadja paha 'paha, halb(us); tige, kuri; (vana)kurat'
soome paha 'paha, halb, kuri, ebameeldiv'
isuri paha 'paha, halb; vilets, kehv; kurat'
Aunuse karjala paha 'halb, paha; haige, nõrk; kõlbmatu; ebameeldiv; õnnetus, häda'
lüüdi paha 'paha, halb; kurat'
vepsa paha 'tige, kuri; halb; kehv, nõrk'
Vt ka paa, paharet, pahe.

pahe : pahe : pahet 'moraalselt taunitav omadus inimeste juures v ilming ühiskonnas; paha asi, nõrk külg, halb tendents, viga, puudus'
← soome pahe 'pahe, halb komme'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud tüvest paha. Laenatud on ka tuletis paheline, ← soome paheellinen 'paheline, liiderlik, siivutu'.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.