[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

algama : alata : algan '(peale) hakkama; saabuma'
● vadja alkaa 'hakata; alata; tekkida'
soome alkaa 'alata; hakata'
isuri alkaa 'alata; hakata'
Aunuse karjala algua 'alata; hakata'
lüüdi algottada 'alustada, alata'
vepsa augotada 'alustada, alata'
saami álgit 'alata; hakata, alustada'
handi aləŋ 'algus, lõpp, ots'
mansi ɔ̅wl 'algus, lõpp, ots'
? eenetsi oðo 'varem'
? sölkupi ol 'ülemine osa, pea; (puu) latv'
? kamassi ulu 'pea'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd alustaa 'alustada' (← alustada).

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
● liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

kidisema : kidiseda : kidisen 'tasast teravat käginat andma; virisema, vigisema'; mrd 'kihisema'
● liivi gidīkšõ 'tugevasti käärida, käärides kihiseda; rõõmust, ärevusest rahutu olla'
soome kitistä 'krigiseda, kriuksuda; iriseda, viriseda'
isuri kidissä 'naeru kihistada; vigiseda'
karjala kitavuo 'riidlema hakata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõdi, kädisema, kigisema, samuti lõunaeesti sõnas kidsisemä 'kidisema, kägisema', mille vasted on Aunuse karjala kiďžištä 'krigiseda; vinguda; sõimata, riielda', vepsa kiďže͔ita 'krigiseda; ihnutseda, koonerdada' ja saami gihcat 'krabiseda, kahiseda', gihčat 'krigiseda, nagiseda'. Vt ka kidu ja kitsas.

kobe : kobeda : kobedat 'kohev; tubli, kopsakas'
● soome kopea 'uhke, kõrk'
isuri kobistua 'toibuda, terveneda'
karjala kopie 'uhke, kõrk'; kopeutuo 'hakata; tekkida'; kopakka 'toimekas; tugev; kobe, kohev'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vasted võivad olla osaliselt soome keelest laenatud.

käuksuma : käuksuda : käuksun 'kräuksuma, kääksuma'
● liivi käukšõ 'ulguma hakata, kiunuma hakata'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, kräuksuma, kääksuma, näuksuma ja säuksuma .

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
◊ lame, lammutama
← alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
● vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
◊ lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
● liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus o › õ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
◊ läkitama, läte
● liivi lǟ’dõ 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

mähkima : mähkida : mähin 'tihedasti ümber keerama, mässima'
← balti
leedu megzti 'sõlmima, siduma; kuduma'
läti mežģīt 'kuduma; sassi ajama'
● liivi mǟ’dõ 'sassi minema hakata'
soome mrd mähkiä 'mähkida, mässida'
vepsa mähkta 'muljuda, mudida'

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
? ← balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
● Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

oskama : osata : oskan 'midagi õppinud olema; mingit võimet valdama, millekski võimeline olema'
◊ osav
● liivi vȯzzõ 'tabada, kohata, kohtuda'
vadja õzata 'osata'
soome osata 'osata, teada; teed leida'
isuri osada 'osata'
Aunuse karjala ozata 'tabada, sattuda; juhtumisi ette tulla; haigeks jääda, valutama hakata'
lüüdi ozaitta 'sattuda, (märki) tabada'
vepsa oze͔ita 'märki tabada; arvata, mõistatada; meele järele olla; sattuda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest osa. k on astmevahelduslike sõnade eeskujul lisatud häälik.

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

pinge : pinge : pinget 'pingulolek, füüsiline pingeseisund; pinev, ärev, närviline olukord, psüühiline erutusseisund'
● liivi põnktõ 'pingutada'
soome pingottaa 'pingutada'; van 'närvitseda'
? isuri pingahtaa '(nutma) pursata'
karjala pinkastuo 'kihutada; liikuma hakata'
saami baggi 'punnis (ese vm), trulla'
? mari peŋgə̑δe 'tugev; jäik'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka pine, pinev.

puutuma : puutuda : puutun '(kergelt) vastu minema; (põgusalt) katsuma; hingeliselt haavama'
◊ puuduma
● liivi pūtõ 'puutuda, puudutada; puududa'
vadja puuttua 'puutuda; sattuda'
soome puuttua 'puududa; puutuda; sekkuda'; mrd 'kinni jääda; saada'
isuri puuttua 'puutuda; sattuda; kinni jääda'
Aunuse karjala puuttuo 'sattuda, juhtuda; kokku minna, hakata (või kohta)', puuduo 'nõrgaks, põduraks jääda'
lüüdi puuttuda 'sattuda; jõuda; saada; kinni haarata, kinni jääda'
vepsa putta 'sattuda; jõuda; saada; juhtuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja puutus, puutos 'puudus, nappus' (← puudus).

rübima : rübida : rübin 'rübelema, rüsima, trügima, rübeldes tõttama'; mrd 'rügama, kiiresti tegema; üles võtma, haarama, kahmama'
On arvatud, et võib olla murdesõna rubima 'haarama; kiiresti töötama' variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. rubima läänemeresoome vasted on vadja ruvõta 'hakata, alata', soome ruveta 'hakata, alata'; van 'kinni võtta, kinni haarata; nakata', isuri ruveda 'hakata, alata', Aunuse karjala ruveta 'hakata, alata; pikali heita, peale istuda v ronida', lüüdi rubeta 'hakata, alata' ja vepsa rubeta 'kiirustades midagi teha', tüvi võib olla sama mis sõnas rubid. Kirjakeeles on rübima tähendus segunenud rübelema tähendustega.

saama : saada : saan 'kellegi omandusse, valdusse v kasutusse siirduma (lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne); kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema; omaks tulema enese tegevuse läbi; muutuma, kujunema, arenema; võimalik olema, võima'
◊ saadik, saajad, saak, saati, saatma, saatus
← algindoiraani *saj'^h-
vanaindia sáhate (oleviku ains 3P) 'kukutab; suudab, peab vastu'
avesta hazah- 'vägivald, röövimine'
● liivi sōdõ 'saada, tulla'
vadja saata 'saada, hankida, teenida; sattuda; saada, võida, tohtida'
soome saada 'saada; saavutada; võida, tohtida; tulla, pidada'
isuri saavva 'saada; hankida, tuua; võida'
Aunuse karjala suaja 'saada; võida, tohtida; sünnitada'
lüüdi suada 'saada; sünnitada; hakata; võida'
vepsa sada 'saada; hankida; võida, tohtida'
Kildini saami sākka̮d 'saada; hankida; sünnitada'
ersa sams 'tulema, saabuma; kellekski saama; kätte saama'
mokša sams 'tulema'
mari šuaš 'saabuma, tulema; jõudma, saavutama; kohtuma; sattuma'
komi suni̮ 'saabuma, kohtuma'
? neenetsi tæwa- 'tulema, saabuma, järele jõudma; tooma, viima'
? eenetsi tae-, toe- 'järele jõudma'
? nganassaani ťūʔa- 'järele jõudma'
? kamassi tu- 'tulema, saabuma'
Vt ka saabuma, saavutama, sai, sattuma.

taipama : taibata : taipan 'mõistuse abil milleski selgusele jõudma, millestki aru saama; millegi peale tulema, midagi teha märkama'
On arvatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome taipua 'painduda, koolduda, kaarduda; järele anda, nõustuda', karjala taipuo 'nõustuda, kohaneda; poolehoidu tundma hakata' ning murdesõna taibuma 'painduma' (võib olla soome keelest laenatud). See läänemeresoome tüvi omakorda on tõenäoliselt tuletatud samast tüvest mis sõnas taju. Vt ka taiutama.

tarduma : tarduda : tardun '(jahtudes) kõvaks muutuma, hanguma, hüübima; jäigaks, liikumatuks muutuma, kangestuma'
On oletatud, et võib olla läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mille vasted on vadja tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge v kinni hakata; nakata; mõjuda, puutuda', soome tarttua 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', isuri tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', Aunuse karjala tartuo 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada; mõjuda', lüüdi tarttuda 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada', vepsa tartta 'kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; juurduda; peale tulla, alata (haiguse kohta); hakata, alustada' ja võib-olla ungari tart 'hoidma; säilitama; pidama; arvama; kestma; pooleli v pidama jääma; suunduma; kaasa minema; kartma'. Seos selle tüvega on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Tähendust võib olla mõjutanud saksa erstarren 'kangestuma, jäigastuma; tahkuma'; piltl 'tarduma'. Vt ka tarretama.

toitma : toita : toidan 'söötma; elatama; vajalikuga (pidevalt) varustama (millegi säilimiseks v töötamiseks)'
● liivi tuoitõ 'elatada, ülal pidada'
vadja toittaa 'elatada, ülal pidada'
soome mrd toittaa 'mõjuda; kasvama hakata; aru saada, mõista'
isuri toittaa 'sööta; elatada, ülal pidada'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas toim, sel juhul võib sama tüvi olla ka sõnas toibuma. Eesti keelest on laenatud soome mrd toittaa 'sööta; elatada, ülal pidada'; ka vadja ja isuri vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

tulema : tulla : tulen 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma; tekkima, ilmuma, sugenema; juhtuma, toimuma, aset leidma; tingitud olema, johtuma; vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama'
● liivi tūlda 'lähenedes liikuda'
vadja tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; hakata (ka nt häbi kohta); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
soome tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; tingitud olla, johtuda; saada, minna, sattuda; hakata (nt paha, kahju); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
isuri tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tingitud olla, johtuda'
Aunuse karjala tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; muutuda, millekski saada, jääda; lõhnata (millegi järele); vaja olla, pidada'
lüüdi tulda 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; lõhnata (millegi järele)'
vepsa tuu̯da 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; vaja olla, pidada'
turjasaami tolla̮d 'lähenedes liikuda'
mari tolaš 'lähenedes liikuma; sõitma; käima (kusagil), külastama; saabuma, pärale v kätte jõudma; algama, tekkima'
? ungari talál 'leidma; pidama (nt mingisuguseks); kohale v pärale jõudma; tabama, pihta saama; klappima; sattuma, juhtuma'
neenetsi to- 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma'
eenetsi to- 'minema, tulema'
nganassaani tui- 'minema, tulema'
sölkupi tǖ- 'lähenedes liikuma'
? kamassi šola- 'lähenedes liikuma'
Uurali tüvi. Turjasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tulv.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

ärev : äreva : ärevat 'teatud pinge, ebamäärase ohutunde vms tõttu rahutu, erutatud, närviline, murelik'
◊ ärritama
● liivi ärī 'kuri'; erţlõ 'ärritada, õrritada, kiusata'
soome äreä 'pahur, tige; äge; ärritunud'; ärtyä 'ärrituda'
isuri ärrüdellä 'õrritada, narrida'; ärrillää 'ärritunud, tige'
Aunuse karjala ärei 'kuri, tige'; ärevüö, äretä 'ärrituda'
lüüdi ärdüdä 'ärrituda'
vepsa äŕed 'pahur; äge; ärritunud'; ärduda 'hakata ägedalt peale'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka erev.

ürgama : ürjata : ürgan 'algama, algust tegema'
◊ ürgne, ürik, üürike
● liivi irgõ 'alata, alustada'; irg 'hetk, silmapilk'
soome van yrki 'hetk, viiv'
isuri ürtüä 'hakata'; üren 'vähe, veidi [?]'
Läänemeresoome tüvi. Vanemast murdekeelest on kirja pandud nimisõna ürg : üru 'algus'. Tuletised ürik ja üürike lähtuvad tüve nõrgast astmest, sõnas üürike on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud. Vt ka üritama, üüratu ja üürgama.