[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hais : haisu : haisu 'ebameeldiv lõhn'
● Salatsi liivi aiš, aistl 'lõhnata; haiseda'
vadja aisu 'hais; lõhn; õhk'; aisaa, aisõa 'haiseda; lõhnata'
soome haista 'lõhnata; haiseda'
isuri haiso 'hais'; haissa 'lõhnata; haiseda'
Aunuse karjala haižu 'hais, lehk'; haižuo 'haiseda'
lüüdi haiž 'hais'; haižuda 'haiseda'
vepsa haiž 'hais'; haišta 'haiseda'
Läänemeresoome tüvi.

katk1 : katku : katku 'äge inimeste ja loomade epideemiline nakkushaigus (levinud eriti varasemail aegadel)'
○ lõunaeesti katsk
● soome katku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
Aunuse karjala kačku, kuačku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
lüüdi koaťšku 'ving'
vepsa kačk 'ving; kõrbelõhn, kärsahais'
? ersa kačamo 'suits'
? mokša kačam 'suits'
? komi koče̮s väljendis koče̮s duk 'kõrbelõhn, kärsahais'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka katk2.

kärssama : kärsata : kärssan 'haisu levitades kõrbema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt soome karsu 'kärsahais, kõrbelõhn', karjala koarsu 'hais' ja soome kärty 'kärsahais, kõrbelõhn', kärttää 'halvasti põleda, kõrbeda', isuri kärttüä 'kõrbeda'.

lehk : leha : lehka 'tugev, hrl ebameeldiv lõhn, hais'
● soome van kirjak löhkä 'halb lõhn, hais'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lehvima.

luhvt : luhvti : luhvti 'õhk; lõhn, hais'
○ luht, pluht
← saksa Luft 'õhk'

toss2 : tossu : tossu '(paks) suits v aur; hais, lehk'; kõnek 'hing, elu'
● liivi tosā 'udupilv'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd tosa 'aur; läppunud õhk; lehk'.

vina2 : vina : vina 'hais, lehk'
On arvatud, et sama tüvi mis vina1.

ving1 : vingu : vingu 'mittetäielikul põlemisel tekkiv mürgine gaas'
● liivi ving 'ving'
vadja vinka 'ving'
soome vinka 'ving'
isuri vinga 'ving'
karjala vinkerä 'kibe (hais või maitse)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis ving2. On peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on läti dvinga 'ving'.