[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiduma : kiduda : kidun 'viletsaks, põduraks muutuma, vilets, põdur olema, kiratsema'
● liivi ki’ddõ 'põdeda, kiduda'
soome kitua 'valu kannatada, piinelda, vaevelda; kiduda, kiratseda; virelda'
Aunuse karjala kiduičče- 'vaevelda, kannatada, põdeda'
lüüdi kiduita 'vaevelda, pikalt põdeda'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi ki̮ž 'haigus, haigusvaim', komi van srmt ki̮ž 'surnult sündinud laps' ja handi kä̆si 'haigus; haige', kuid seda on peetud kaheldavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kitåt 'haiglane, põdur, vaevatud'.

läila : läila : läilat 'ebameeldivalt maotu v magus; imal'
● liivi lǟlam 'raske; rase, tiine'
vadja läülä 'hirmunud, hirmul [?]'
soome mrd läyli, läylä 'raske, karm, ebamugav'
Aunuse karjala ľäüľen, ľäüľem 'haiglane olek, raskustunne; iiveldustunne'
lüüdi ľäuľeń 'väsitav, raske, piinarikas olek'
vepsa ľöumei 'raske'
lõunasaami löövles 'raske'
mari nele 'raske; raskus'
? idahandi ᴧiᴧ 'külm', ᴧüᴧ 'kevadkülm'
Läänemeresoome-mari tüvi.

pips : pipsi : pipsi kõnek 'peps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt peps. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt baltisaksa piepsig, pipsig 'nõrk, väike, hale, armetu; haiglane, põdur; kõrge hääl'.

pohmelus : pohmeluse : pohmelust 'joobejärgne haiglane seisund, kassiahastus'
← vene pohmél’e, pohmél’ 'kassiahastus, pohmelus; humalauim'

põdema : põdeda : põen 'mingi haiguse all (pikemat aega) kannatama, haiglane v haige olema'
○ kirderanniku podema
● liivi pȯ’ddõ 'valutada'
soome potea 'põdeda, haige olla'
karjala potie 'haige olla, hell, tundlik olla'
saami buohcat 'põdeda, haige olla'
Läänemeresoome-saami tüvi.

rämps : rämpsu : rämpsu 'praht, prügi, tarbetu koli; miski madalakvaliteediline, väärtusetu, tühine; kehv, vilets'
● ? soome mrd rämpsä, rempsa 'vilets ese'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räme, samuti on lähedane soome rämppä 'vilets ese, räbal, risu, rämps'; mrd 'haiglane, vigane'.

seek : seegi : seeki 'haigete ja vigaste varjupaik keskajal'
← alamsaksa sēk 'kidur, haiglane'; sēkhūs, sekenhūs 'seek, haigla'

vinduma : vinduda : vindun 'visalt ja vaevaliselt põlema; vintskeks jääma; aeglaselt kuivama; viletsas seisundis olema'
● liivi vindõn 'haiglane; märg, pehkinud'
soome mrd vinteä 'kuiv ja sitke'
isuri vintüä 'vinduda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vintske.

võim : võimu : võimu 'õigus v võimalus valitseda v käsutada kedagi, otsustada millegi üle' võima
● vadja võima 'jõud, võim'
soome voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'
isuri voima 'jõud, vägi; võim'
Aunuse karjala voima
lüüdi voim 'jõud, vägi, võim'
vepsa voimoita 'haiglane olema'

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
◊ võim, võimlema, võitma
● liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.