[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eba- 'mitte-; väär-, võlts-' ei
● liivi ä’b 'ei'
vadja epä- liitsõnas epä-üvä 'halb'
soome epä- 'eba-, mitte-'
isuri epä- liitsõnas ebäsurma 'varjusurm; surm õnnetusjuhtumi tagajärjel'
Aunuse karjala ebä- 'eba-, mitte'
lüüdi ebä- liitsõnas ebävoimaine 'haige'
vepsa eba (eitusverbi mitmuse 3P)
saami œp, œ̅p (eitusverbi mitmuse 1P)
udmurdi e̮ve̮l, eve̮l, ebȯw 'ei ole, ei'
komi abu, ab, abi̮ 'ei ole, ei'

haige : haige : haiget 'mingit haigust põdev, mitteterve'
● liivi āigõz sõnaühendis laps āigõz 'lapsevoodi, nurgavoodi'
soome haikea 'nukker, kurb; hale; morn, sünge'; mrd haika 'paha tuju, mure, kurb meel'
karjala haiku 'suits; ving'; rhvl haikie 'kurb'
? vepsa haikar 'ving, karm'
Lule saami suoikē 'tuuletõmme'
Läänemeresoome-saami tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

kiduma : kiduda : kidun 'viletsaks, põduraks muutuma, vilets, põdur olema, kiratsema'
● liivi ki’ddõ 'põdeda, kiduda'
soome kitua 'valu kannatada, piinelda, vaevelda; kiduda, kiratseda; virelda'
Aunuse karjala kiduičče- 'vaevelda, kannatada, põdeda'
lüüdi kiduita 'vaevelda, pikalt põdeda'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi ki̮ž 'haigus, haigusvaim', komi van srmt ki̮ž 'surnult sündinud laps' ja handi kä̆si 'haigus; haige', kuid seda on peetud kaheldavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kitåt 'haiglane, põdur, vaevatud'.

paa lastek 'valus, haige; valu'
Võib olla lastekeelne variant tüvest paha.

paha : paha : paha 'halb, nõuetele mittevastav, ebarahuldav, vilets; moraalselt vääritu, kuri, õel; ebasoodus, mittesobiv; ebamugav, tülikas'
? ← alggermaani *bāǥa-
vanaislandi bágr 'raske, keeruline'
rootsi mrd båg 'kangekaelne, visa'
● liivi pō’mi 'pahempidine; vasak'
vadja paha 'paha, halb(us); tige, kuri; (vana)kurat'
soome paha 'paha, halb, kuri, ebameeldiv'
isuri paha 'paha, halb; vilets, kehv; kurat'
Aunuse karjala paha 'halb, paha; haige, nõrk; kõlbmatu; ebameeldiv; õnnetus, häda'
lüüdi paha 'paha, halb; kurat'
vepsa paha 'tige, kuri; halb; kehv, nõrk'
Vt ka paa, paharet, pahe.

põdema : põdeda : põen 'mingi haiguse all (pikemat aega) kannatama, haiglane v haige olema'
○ kirderanniku podema
● liivi pȯ’ddõ 'valutada'
soome potea 'põdeda, haige olla'
karjala potie 'haige olla, hell, tundlik olla'
saami buohcat 'põdeda, haige olla'
Läänemeresoome-saami tüvi.

siiber : siibri : siibrit 'seadis, millega reguleeritakse vedeliku, gaasi või puistmaterjali liikumist voolukanalis; ööpott lamava haige jaoks, voodipott'
○ siiver
← saksa Schieber 'siiber'
Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi sībor, sībol, sīvol, sīver 'ahjuklapp, siiber'. Hiljem on saksa sõna uuesti laenatud teises tähenduses, siiberdama.

terve : terve : tervet 'sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras, mitte haige ega viga saanud; loomulik, normaalne, rikkumata; (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine; mitte osadeks lõigatud, tükeldamata; miski täies ulatuses, kogu'
○ lõunaeesti terveh
◊ tere
? ← algindoiraani
avesta drvā 'terve'
● liivi tīera 'mitte haige; kogu'
vadja terve 'mitte haige; vigastamata; kogu; tere', tere 'tere'
soome terve 'mitte haige; loomulik, normaalne, rikkumata; vigastamata; tere'; mrd 'kogu'
isuri terve 'mitte haige; vigastamata, korras', tere 'tere'
Aunuse karjala terveh 'mitte haige; vigastamata, korras, riknemata; tere'
lüüdi ťerveh 'mitte haige; jämeda südamikuga puu; tere'
vepsa ťerveh 'mitte haige'
On ka arvatud, et tuletis tüvest tõrv. tere on kiirkõneline tüvevariant. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tierī 'tere' ja soome mrd tere 'tere'.

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
◊ võim, võimlema, võitma
● liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.