[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

habe : habeme : habet 'mehe näo alaosa karvkate'
? ← balti
leedu šapas 'kõrs, lible'
● liivi a’bbõnz 'habemekarv'; a’bbõnd 'habe'
soome mrd haven, hapene 'karv; juuksekarv; vuntsid; habesamblik'
Aunuse karjala haven (mitm habenet) 'udemed; lõust'
lüüdi haben 'karv, habemekarv'
vepsa habin 'ninaalune; vuntsid', habeń 'lõuahabe'
Vt ka haibakas.

haibakas : haibaka : haibakat mrd 'hõre, kehv vili v hein; kehv, hõre'
← alggermaani *χauja-
vanaislandi hey 'hein'
vanarootsi hȫ 'hein'
● soome haippu, haiven 'ihukarv, habemekarv, juuksekarv'
karjala haiven 'habemekarv'
Sõna on peetud ka tuletiseks tüvest habe, kuid germaani laen on tõenäolisem. Murdekeeles esineb vähesel määral ka kas-liiteta (h)aip.

pant-2 liitsõnas panthabe 'suur tihe habe'
Võib olla laenatud alamsaksa või saksa keelest, ← alamsaksa bant 'pael, lint; köidik, ahel' või ← saksa Band 'pael, lint'.

pard : parra : parda van '(täis)habe'
? ← alggermaani *barđa-
saksa Bart 'habe, vurrud'
hollandi baard 'habe'
inglise beard 'habe'
? ← balti *bardā
leedu barzda 'habe'
läti bārda 'habe'
preisi bordus 'habe'
● vadja parta 'habe'
soome parta 'habe'
isuri parda 'habe'
Aunuse karjala pardu 'habe'
lüüdi bard 'habe'
vepsa bard 'habe'
Võimalikuks on peetud ka vanavene päritolu, ← tüvi, mille vaste on vene borodá 'habe'.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.